Köha — kuidas sellest võitu saada ning kas iga kord tuleks arstile rutata
Perearst Janne Otti sõnul on köha tegelikult vastus ja kaitse ärritavale tegurile hingamisteedes – neelus, kurgus, trahheas, bronhides või sügaval kopsus. Mida teha, kui köha tabab väikelast ja millal peaks kindlasti arsti juurde minema?
Üldine reegel on selline: kui köha segab inimest tugevasti (öösel ei saa magada, päeval ajab pidevalt köhima; köha paneb läkastama; lisandub kehatemperatuuri järsk tõus; hingamine ja neelamine on takistatud), peaks ravima hakkama ning küsima nõu apteekrilt või arstilt.
Kindlasti tasub alustada kurgu õlitamisest soojade jookide ja pihustitega, kasutada röga lahtistavaid vahendeid, inhaleerida auruga, alandada kõrget temperatuuri keha jahutamisega ning vajadusel osta apteegi käsimüügiravimeid.
Viirus murrab nõrgema immuunsüsteemi
Lihtne nohu-köha ja kurguvalu on reeglina märk külmetushaigusest. „Tavaliselt on sel juhul tegu viirusliku põhjusega, kuid nõrgestatud organismil võivad tekkida tüsistused, näiteks bronhiit ning kopsu-, kopsukelme-, südamelihase-, neeruvaagna-, lihase-, lümfisõlmede ja kõrvapõletik,” sõnab perearst, selgitades, et köha ei tohi kindlasti lihtsalt ravimata
jätta. Tema sõnul jõutakse arsti vastuvõtule reeglina siis, kui arvatakse, et enam ilma ei saa.
„Köha, nohu ja kurguvalu korral viiakse lapsed arsti juurde pikema viivituseta, umbes kolmandal-neljandal päeval. Seevastu kurguvalu sunnib inimesed arstile ühe-kahe päevaga. Valu kannatada on tegelikult talumatu. Väikelaste kurguvalust saab aru siis, kui laps süüa tahab, aga neelata ei taha.”
„Imikutele mõjub hästi auru sissehingamine. Apteekides on müügil inhalaatorid, mis jaheda soolveeauru hingamisteedesse pihustavad ja sellega hingamisteid niisutavad. Pliidi kohal või teki all kuuma veega aurutamine on põletuse tekkimise pärast ohtlik,” teab arst. Inhalaatoreid on viimasel ajal kodus juba paljudel peredel ning nendega on hea hingamisteid niisutada ja röga veeldada.
„Head köhaleevendajad on ka soojad joogid, rohke vedeliku tarbimine ja nina loputamine, sest enamasti kaasneb köhaga ka nohu. Kerge selja paitamine, massaaž, lapse kerge hüpitamine parandab kopsude vereringet ja aitab rögal imenduda või ülespoole liikuda, et selle saaks välja köhida,” õpetab Jane Otti.
Rögalahtisteid imikule anda ei soovitata, sest liigset röga ei jõua peamiselt pikali olev laps välja köhida. Üle aastased lapsed ja täiskasvanud võivad tarvitada lisaks eelmainitule rögalahtisteid, nii taimseid kui ka keemilisi preparaate. „Neeluärrituse puhul soovitan imeda lagritsa-, mee-, piparmündi-, salvei- ja ingveripastille. Pihustada võib ka õli. Neeluvalu puhul leidub apteegis valuvaigistit sisaldavaid ja desinfitseerivaid pastille, millega tasub siiski ettevaatlik olla, sest need võivad vahel limaskesta liigselt kuivatada.
Kindlasti on ravis omal kohal värske õhk ning taimsetest preparaatidest (pärnaõis, ingver, kibuvits, nurmenukulehed, kaselehed, männikasvud, aniis, islandi samblik, raudrohi) tehtud, köha lahtistavad tõmmised. Samuti soovitan juua teed ja sooja moosivett (must sõstar, vaarikas). Viirusega aitavad veel võidelda mesi, küüslauk ja sibul,” loetleb arst käepäraseid vahendeid.
„Kiiremas korras tuleks arstile pöörduda siis, kui röga ja ninasekreet muutuvad halvalõhnaliseks; kui hingamine on raskendatud ja häälekas; kui tekib hingeldus; kui neelus on tugev takistus (tunne, et isegi vesi ei lähe alla); kui üle 38,5kraadine palavik kestab juba 3–5 päeva; kui rindkeres või alaseljas on valu või kui köha tekib väga järsku,” loetleb perearst juhtumeid, kus ravi tuleks alustada meedikute silme all ja soovitusel.
Allikas: Terve Pere
