Köha pole vaja ravida!

Vanem kuulatab uinuva lapse ukse taga hinge kinni pidades: kas äsja kinni püütud õhtune köhatus tähendab mitmenädalase köhasaaga algust? Ravi nii või teisiti, tavaline äge köha kestab ikka kaks nädalat või kauemgi, möönab lastearst.

Kuidas aidata last piinava köha ajal? Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku lastearst dr Tiia Voor annab üllatava vastuse: „Kui on äge köha, ei olegi vaja ravida! Nii koledasti kui see ka kõlab.“

Ägedaks köhaks peetakse viirushaigusega kulgevat paarinädalast köha. „Lapsel on esmalt nohu, siis tuleb köha, edasi võib-olla ka väike palavik,“ kirjeldab doktor tüüpilise viirushaiguse kulgu. „Kui see läheb kahe nädalaga mööda, polegi tarvis ühtegi ravimit kasutada.“

Ometi on levinud ravivõtted teha lapsele auru, anda köhasiirupit ja määrida hanerasvaga. Hoolsamad joonistavad veel talla alla joodiga täppe ja loodavad muudele ilma pealt kuuldud nippidele. „Looduslik ravi tõenäoliselt kahju ei tee. Uuringud aga näitavad, et ägeda köha puhul sellest väga suurt abi ka pole,“ tõdeb lastearst. Küll võib see lapse enesetunnet natukeseks mõnevõrra kergendada.

Parim ravim mesi

Paljudes kodudes surisevad inhalaatorid viiruste hooajal pidevalt. „Aur teeb röga vedelamaks. Meresoolalahused aitavad hästi ka nohu puhul. Selles mõttes on aur hea: nohu tuleb kergemini ninast välja ja ka röga on kergem välja köhida. Kui ikka vanem tunneb, et tahab kuidagi oma last aidata, las ta siis aurutab teda,“ sõnab dr Voor. „Köhal on aga oma kulg ja see kestab ikka kaks nädalat – vaatamata sellele, millega ravida.“

Köhasiirup on teine, mille järele lapsevanemad kohe haaravad, kui maimuke juba korragi köhatab. Siirupeid on kahte tüüpi – röga vedeldavaid ja köha pärssivaid. Väikelaste puhul tuleb nendega ettevaatlik olla. „Köha pärssivaid rohtusid ei tohi kohe kindlasti väikelastel kasutada, samuti ei sobi need röga puhul, sest röga on vaja ju välja köhida,“ hoiatab dr Voor. „Need sobivad, kui on öine kinnine ärritav köha, mis ei ole enam haiguslik. See pärsib köhimisrefleksi.“

Looduslikke röga lahtistavaid köhasiirupeid – näiteks luuderohuekstraktiga – võib kasutada, kuid uuringud ei näita nende erilist mõju. „Mõnel võib see köha leevendada, aga teisel pole mingit toimet,“ nendib lastearst.

„Lastele on parim köharavim mesi – eriti öise köha puhul. Seda aga saab soovitada üle üheaastastele. Lusikatäis mett õhtul enne magamaminekut!“ soovitab dr Voor. Loomulikult tuleb enne vähehaaval proovides kindlaks teha, ega lapsel pole mee vastu allergiat.

Samuti tuleb piisavalt juua. „Kui organism on kuiv, muutub röga paksemaks ja seda on halvem välja köhida. Sellepärast on oluline, et oleks piisavalt vedelikku,“ õpetab dr Voor. Limonaad pole just parim valik, kuid mahla ja maitsva teega võiks last jooma meelitada küll.

Rohkem kodus kui rühmas

„Nii kui ilmad külmemaks lähevad, on kohe kiirelt köha kallal,“ tunnistab äsja kolmeseks saanud Denri ema Kadri Sinimaa (29). Eelmisel lasteaia-aastal oli laps igas kuus vähemalt nädala kodus haige. Sageli isegi rohkem kodus kui aias. „Kui saadan Denri lasteaeda, siis ehk nädala saab nii olla, et ei köhi kogu aeg, ja siis on köha jälle tagasi,“ on ema nõutu. „Peaks võib-olla kuu aega kodus olema, siis oleks ehk parem, aga kes tänapäeval ikka saab nii kaua kodune olla.“

Viirushaigused kulgevad Denril kindla skeemi järgi: kõigepealt nohu, siis köha. „Tavaliselt algab asi nohuga ja kui kohe ravima ei hakka, siis võib kindel olla, et tekib ka kuiv ja ärritav köha, kuni oksendamiseni.“ Umbes aastaselt oli lapsel esimest korda ka larüngiit ehk kõripõletik. „Südaöö paiku tuli köhahoog ja oli kuulda, et laps ei saa justkui hingata,“ meenutab Kadri ehmatavat kogemust. Ruttu kutsuti kiirabi, Denri viidi haiglasse ja tehti adrenaliiniga auru.

Denril on larüngiidiköha hiljemgi kordunud. „Nüüd ma väga kardan seda haigust ja hakkan kohe auru tegema,“ räägib Kadri. „Lihtsalt nii jube, kui see hoog tuleb! Laps satub veidi ka paanikasse. Kui hakkab köhima, siis tekib lämbumise tunne – ahmib häälega õhku, sest kõri on turses.“

Dr Voori sõnul erineb larüngiit tavalisest ägedast köhast. „Larüngiidiga tekib kõri limaskesta turse ja haukuv köha. Mõnel lapsel juhtub nii kord aastas, mõnel peaaegu iga viiruse korral. Kui tekib haukuv köha ja on näha, et lapsel on raske hingata, siis tuleb kohe kiiresti abi otsida.“

Tavaline äge köha algab kinnise köhaga. „Haiguse edenedes muutub köha lahtisemaks ja on kuulda juba rögaga köhimist. Kui on ainult kuiv köha ja see kestab üle kahe nädala, siis ilmselt ei ole tavaline äge haigus. Selle põhjus on võib-olla astma või midagi muud,“ selgitab dr Voor. Mõnel lapsel on hingamisteed tundlikumad ja köha kestab kauem, isegi neli kuni kuus nädalat. „Igal juhul peaks nelja nädala jooksul köha vähemalt paranema hakkama. Näiteks sedasi, et laps köhib veel vaid siis, kui jookseb või kui on õhuvahetus,“ õpetab doktor märke jälgima.

Vahel tuleb köha ravida ka antibiootikumidega. Siis on selle põhjustajaks bakter, mitte viirus. „Kõrge palavik ja vereanalüüsis põletikunäitajad,“ sõnab dr Voor sellise köha kohta. „Enamasti on tegemist kas kopsupõletiku või pikale veninud bakteriaalse bronhiidiga. Kõrge palavik ei pruugigi pikka aega olla, aga laps lihtsalt köhib ja köhib ja mööda ei lähe.“

Peske ometi käsi!

Sõimes käivate laste emad on püstihädas – alles eelmine haigus lõppes ja juba uus köha platsis. Kaks nädalat kodus ja nädal-kaks lasteaias on paljudele tuttav rütm. „See on normaalne! Väikelapsel ongi 7–9 haigust aasta jooksul. Suvel on lapsed enamasti terved, mis tähendabki, et kui ta hakkab lasteaias käima, on ta kord kuus haige,“ ütleb lastearst.

Tööle tagasi kippuvate lapsevanemate kõige põletavam küsimus on muidugi see, millal võib lapse uuesti lasteaeda viia. Dr Voor märgib, et inimene on kõige nakkavam kaks kuni neli päeva nakatumismomendist. Enamasti pole aga siis veel haigusnähtegi, sest need avalduvad alles paar päeva pärast nakatumist. Esimestel päevadel viirus alles paljuneb organismis ja seda on kõige rohkem. Immuunsüsteem pole veel aru saanud, et seal on viirus ja sellega on vaja võitlema hakata.

„Kui on palavik, siis muidugi last lasteaeda ei viida,“ kinnitab arst. „Kui laps on aga nädal aega köhinud ja nohune, siis suure tõenäosusega ta enam nakkav ei ole. Ei saa öelda, et olge täpselt nädal aega või kümme päeva kodus. Aga meil endal on ju ka ikka vastik küll, kui peaks nohusena tööl käima. Lapsel on samamoodi: pea on paks, paha olla ja ta väsib kiiresti.“ Seega on kõige parem lähtepunkt ikkagi lapse enesetunne.

Viirust kantakse edasi peamiselt kätega. „Nuuskame ja köhime. Siis paneme selle käe tooli ja mänguasja peale või teise inimese kätte. Sealt see edasi lähebki,“ kirjeldab dr Voor. „Haigusega kokku puutudes on kõige olulisem kätepesu, kätepesu ja veel kord kätepesu! Suuremaid lapsi tuleb õpetada, et nad köhiksid varrukasse, mitte peapessa. Laps peab kasutama ühekordset salvrätikut: nuuskab ära, viskab minema ja peseb käed puhtaks.“

Lasteaias on sageli kuulda vabandust: ei, minu lapse nohu pole nakkav, see on tal ainult kerge külmetus. Külmetus iseenesest ei põhjusta mingit haigust! Haigust põhjustab viirus. Sellist asja nagu mittenakkav külmetushaigus pole olemas. „Viirused, mis tekitavad köha ja nohu, paiknevad ja paljunevad sageli ninas, nad tahavad jahedamat keskkonda,“ selgitab dr Voor. „Esimesena hakkavad meil külmetama nina, käed ja jalad. Kui inimene on külmetunud, siis viirus läheb ninna, tal on seal hea jahe, paljuneb hästi ja sellest tekibki haigus.“

Pöördu kiiresti arsti poole, kui:

köha kestab väga kaua

köha on väga raskekujuline või haukuv

kaasneb hingamisraskus, näiteks laps hingab kõhuga või ahmib õhku

üle 38,5kraadine palavik kestab üle kolme päeva

laps muutub loiuks või keeldub joomast

laps ei ole 6–8 tundi pissinud

Artikkel ilmus ajakirjas Meie Lapse Tervis sügisel 2015.