Kõige ohtlikumad on grippi püstijalu põdevad inimesed

Seoses gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste leviku kasvuga pöörab Terviseamet tähelepanu, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Seepärast soovitab amet gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemad inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu tasakuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsi kodus.

Parima kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, kui aga vaktsineerimine on vahele jäänud, siis tuleks haiguse ennetamiseks pöörata suuremat tähelepanu hügieenile, pesta sagedasti käsi, tuulutada ruume, vältida kätlemist ja embamist ja võimalusel ka ühistranspordi kasutamist tipptunnil.

Gripp on ohtlik kuni 17-aastastele lastele, eriti imikutele, lisaks kroonilisi haigusi põdevatele inimestele, rasedatele ning eagrupile 65-aastat ja vanemad.

Gripi peiteperiood kestab kuni seitse päeva (keskmiselt 3-5 päeva). Enamik terveid täiskasvanuid on nakkusohtlikud teistele üks päev enne haigeks jäämist ja kuni 5 päeva pärast esimeste sümptomite teket. Väikelapsed ja nõrga immuunsüsteemiga haiged võivad nakkusohtlikud olla ka kauem.

Gripi sümptomiteks on tavaliselt palavik 38°C ja enam, millega kaasnevad nohu, köha, kurgu-, pea- või lihasvalu.