Nõu annab refleksoloog, proviisor ja imetamisnõustaja Terje Tähe.

Laps on kõhuvalus, kui:

• ta viskab silda ning kõht tundub kõva;

• tal hakkab tavaliselt parem, kui paneme ta kõhuga oma sooja kõhu vastu;

• ta rahuneb pärast puuksutamist;

• rinna pakkumine, mähkmevahetus, mängimine vms ei too talle leevendust või leevendab ainult korraks.

Eristatakse koolikuvalusid (kõhu­valu algab iga päev kindlal kellaajal ja kestab tunde) ja gaasivalusid (tekivad­ suvalisel ajal, sageli mõni aeg pärast söömist). Koolikuvalude põhjuseks arvatakse olevat närvisüsteemi liigne pinge, gaasivalude põhjustajaiks soolestikus tekkivad gaasid. Praktikas pole sellel aga vahet, sest ka gaasivalude põhjus on ikkagi kaudselt psüühiline. Ravi on alati kaheosaline – likvideeri­ arvatav põhjus ja paku leevendavaid protseduure.

Võimalikud psühholoogilised põhjused võivad olla seotud ema stressiga: suur tööpinge või mure raseduse ajal, negatiivne sünnituskogemus, kodused pinged, raske kohanemine emaks saamisega kuni masenduse ja depressioonini välja.

Koolikuvalude füüsilised põhjused võivad tagasi viia raseduse ja sünnituseni,­ nagu näiteks tolle aja ravimid ja valu­vaigistid, sünnitraumad, lapse hapnikupuudus looteeas või sünnitusel. Samuti võib olla põhjuseks, et lapsel on õues või toas sageli ebamugav (külm, mürarikas, teleri ja arvuti kiirgus).

Gaasivalude peamine füüsiline põhjus on ema toit. Rusikareegel kõlab, et kõik, mis tekitab gaase emal, tekitab gaase ka tital. Kõige tavalisemad gaase põhjustavad toidud on piim ja piimatooted, apelsin jt tsitrusviljad, kaunviljad, hapukapsas, kapsad, alkohol, liigne suhkur, kofeiin, vürtsikas toit ja küüslauk.

Ent toiduaine, mis tekitab gaase ühele lapsele, ei pruugi teisele põhjustada mingeid vaevusi! Just seetõttu ei leia kusa­gil nimekirja toitudest, mida ei tohiks lapse imetamise ajal süüa! Kui gaasivalud on tõsised, jäta kõik „kahtlased“ toidud­ korraga oma menüüst välja ja pärast 10­ päeva hakka toite ükshaaval­ paari­päevase vahega tagasi võtma, et näha, mis juhtub. Reaktsiooni teke võtab aega kuni 72 tundi, seega on hea pidada toidu­päevikut!

Tihti on gaasivalude põhjustajaks ema või lapse varjatud piima-, teravilja- või mõne muu toidu talumatus. Ka tööstuslikult kasvatatud liha, mis sisaldab alati väiksel hulgal ka antibiootikume ning hormoone, võib lapse organismi ning seedesüsteemi mikrofloora segi lüüa. Väga tihti peitub põhjus ema soolestiku mikroflooras.

Tasub jälgida ka lapse imemisvõtet – vale võtte korral neelab laps imedes õhku alla. Kui imemisvõte on õige, kuid laps sellegipoolest neelab veidi õhku, siis hoolitse järjepidevalt selle eest, et ta saaks iga kord pärast imetamist „krooksu lasta“!

Nipid, mis võivad aidata

Kompress riitsinusõlist (saab apteegist) või sellega määrimine. Teha/määrida regu­laarselt igal õhtul enne valude algust­ või valude ajal. Lõõgastab soolestiku spasme ning aitab gaasidel ning välja­heitel väljuda. Mõjub 5–10 minutiga. Võib teha mitu korda päevas, kui lapse nahk kannatab.

I variant. Vala väike törts õli oma peopessa, et õli soojeneks, ja määri tita kõhule päripäeva ringitades. Kata seejärel maja­pidamispaberi ja toidukilega, et kaitsta riideid, ja mähi soe riide­ese ümber kõhu.

II variant. Soojenda lusikat näiteks küünlaleegi kohal. Vala kuumale lusi­kale õli, et see soojeneks. (NB! Ära kuumuta õli otse küünlaleegil!) Valmis­ta ette mähis – alla kile, peale paras tükk majapidamispaberit. Vala paberile õli, nii et paber on õlist läbi imbunud. Pane paber koos kilega kõhule ja seo villase salli või elastse sidemega kinni.

NB! Kui naba pole veel korras, kaitse seda õliga kokkusaamise eest vati­tampooniga ja mähisesse jäta naba koha­le auk. Sellisel juhul tohib mähist peal hoida ainult 20 minutit.
Soojendavaid mähiseid võid teha ka tavalise toiduõliga või kasutada sooja­veekotti.

Ema pärmseene ravi. Pärmseene vohamine ema soolestikus on üks gaasivalude põhjustajaid. Jäta menüüst välja valge jahu ja valge suhkur, söö võimalikult puhast toitu, ohtralt aedvilja ning piimhappebaktereid.

Piimhappebakter imikule. Osa firma­sid müüb ekstra imikutele mõel­dud­ preparaate – nt Beneflora, Biolatte Baby,­ Protexin Restore. Sega väikese koguse rinnapiimaga (raputa kapslitest pulber välja) ja anna lusika või topsiga suhu enne imetamist. Piimhappebakterit tuleb vahel võtta 2–4 nädalat, enne kui toime avaldub.

Igapäevane vannitamine – lõdves­tab, treenib lihaskonda, parandab aju verevarustust. Soovitatavalt 30–60 minu­tit korraga, õlisid jms ära vannivette lisa.

Külma vee protseduurid ehk Kneippi veeravi. Iga päev pärast vanni­tamist vala laps külma veega üle kindlas järjekorras ehk suunaga südame poole. Ei tohi kasutada dušši, siis ei saa soovitud efekti, vesi peab vabalt voolama kas voolikust ilma surveta või kannust valades. Tugevdab lapse kesknärvi­süsteemi.

Igapäevane võimlemine ja silitamine – tugevdab kõhulihaseid. Laps hakkab ka kiiremini gaaside väljutamisega ise toime tulema!

Kandelinast on abi tundlike titade puhul, kui last pidevalt kanda, „kõht vastu kõhtu“. Hoidke last tihti palja kõhuga ema-isa palja sooja kõhu vastas.

Jalatallamassaaž – uuri refleksoloogidelt, kes on spetsialiseerunud titade gaasivaludele.

Raviteed apteegist, näiteks ristiköömnetee.

Homöopaatilised ravimid.

Luti vahetus pudelilapsel. Liiga suur ava põhjustab ülesöömist ja kugistamist, liiga väike aga sunnib last liigselt õhku neelama.

Piimasegu vahetamine.

RAHU, RAHU NING VEEL KORD RAHU! Rahulik muusika, rütmiline liikumine-kiigutamine-sõidutamine-laulmine – abiks on kõik, mis rahustab last ja ka sind ennast!

Loe samal teemal lisaks:
www.okobeebi.ee.