Kui kõht ei käi läbi

Kahe lapse ema Liisa (34) oli harjunud, et rinnapiimal laps kakas harva. Seepärast ei osanud ta täielikult lisatoidule üle minnes, kui laps oli juba 9-kuune, kakamise sagedusele
tähelepanu pöörata. Kui laps muutus virilaks ja kõht oli kole punnis, aimas ema probleemi. Esimesele korrale tõi leevendust Microlax, mida ei tohi sageli kasutada. Probleem kordus nädalast nädalasse. Pikapeale hakkas laps suure ja kõva kaka ees hirmu tundma ja kakamisest tahtlikult hoiduma.

Ema viis läbi erinevaid menüümuutusi: laualt kadus riis, tavaline piim asendus keefiriga, putrudesse lisandus ploom ja sorts õli. Lisaks kõhumassaažid, et olukorda leevendada. Miski ei aidanud. Perearsti soovitusel hakkas laps igal hommikul enne sööki võtma Duphalaci. See oli osa lahendusest, sest kakahirm jäi ja kestis veel üle aasta.

Kui potilemineku aeg kätte jõudis, hakkas Liisa lapse hirmu vähendama mänguliselt. Potil käisid järjepanu kõik kaisuloomad, kes siis potti plastiliinist värvilisi junnikesi poetasid. Lapsel olid imestusest silmad suured. Kui algul tuli kaka ikka püksi, siis enne lasteaeda minekut sai imikueas alanud probleem seljatatud. Perearsti hoiatus, et laps võib hiljem hakata pükse määrima, pole õnneks realiseerunud.

Mida vältida?

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku arsti Tiia Voori sõnul saab kõhukinnisusest rääkida siis, kui väljaheide on kõva ja kogus suur, laps kakab alla kolme korra nädalas ja see põhjustab talle suurt vaeva. „Kõhukinnisust põhjustab enamasti seedetrakti tegevushäire. Probleem võib tekkida rinnapiimast võõrutamise või piimasegu vahetamise ajal või kui üle pooleaastane laps saab vähe või ühekülgset ja ­kiudainetevaest lisatoitu,” selgitab Voor.

Kõhukinnisus süveneb, kui lapsele teeb kõva rooja väljutamine valu, ning ka siis, kui potitreeningut alustatakse liiga vara või liiga agaralt. „Laps hakkab kakat tahtlikult kinni hoidma ja kõhukinnisus süveneb veelgi. Kakamisest hoidumist võivad põhjustada ka valu tegevad pärakuümbruse lõhed. Üliharva põhjustab kõhukinnisust seedetrakti väärareng.” Lapse vaevuste vähendamiseks võiks päraku ümbrust määrida vaseliiniga.

Alates neljandast elukuust võib lapsele kõhukinnisuse leevendamiseks pakkuda putru, pirni-, ploomi- või õunapüreed. Need puuviljad sisaldavad seedetrakti tegevust soodustavat sorbitooli. Putru soovitab Voor keeta täisteratooteist, mis sisaldavad seedetegevust soodustavaid kiudaineid. „Eelistage kaerahelbeid, vältige mannat ja riisi,” lisab ta. Kiud­ainerikka toiduga ei tohi samas liialdada, sest selle ülemäärane hulk võib takistada kaltsiumi, raua ja tsingi imendumist seedetraktist. Pudrule võiks lisada üks-kaks teelusikatäit õli, et kaka muutuks pehmemaks. Ära võiks jätta banaanid, vältida tuleks sooletegevust aeglustavat mustika-, sõstra- või pohlamahla kisselli, menüüst tuleks välja jätta valge sai.

Laps peab saama piisavalt vedelikku – joogiks sobib kõige paremini puhas gaseerimata vesi. Rinnapiima saav laps lisavedelikke ei vaja.
Beebi lisatoit peab olema vaheldusrikas, sisaldades puu- ja köögivilju, täisteravilju ja liha. „Kui kõhukinnisus on tekkinud pärast valulikku kakamist, peab kõigepealt jõudma selleni, et kakamass oleks pehme ja selle väljutamine ei tekita lapsel ebamugavust. Vahel on abiks vaja ravimeid, mille valiku ja vajaduse otsustab arst,” ütleb Voor.

Lühiaegset kõhukinnisust esineb imikutel üsna sageli. Kui see kestab aga üle kahe nädala ja dieedimuutus ei aita või kakamine põhjustab lapsele korduvalt vaevusi, tuleb pöörduda arsti poole.

Lisatoiduga alustamine

Lisatoitu hakka andma kindlasti alates 26. nädalast. Esimesel poolaastal ei ole imik veel valmis lisatoitu sööma, sest seedetrakt, närvisüsteem, lihaskond, neerud ja immuunsüsteem on alles ebaküpsed. Uute toitumissoovituste järgi peab hakkama lisatoitu pakkuma enne, kui laps saab 26 nädalat vanaks.

Alustage lisatoidu andmist aeglaselt, üks komponent korraga. Pakkuge pool teelusikatäit maitsmiseks ja hakake vaikselt kogust suurendama. Imiku makku mahub toitu umbes 30 ml ühe kilogrammi kehakaalu kohta. Nädal on piisav aeg, et näha, kas toit sobib või mitte. Sobimatusest annavad märku allergiline nahalööve, kõhulahtisus või -kinnisus, silmade vesisus, eritis ninast, kõhupuhitus või oksendamine.

Esimesel eluaastal ära anna:

• Mett, tsitruselisi, maasikaid ja šokolaadi – allergiaohu pärast.
• Viinamarju ja pähkleid – allergeenid ja lisaks võivad need hingamisteedesse sattudes põhjustada lämbumist.
• Tomatit ja ananassi – väga happelised.
• Lehmapiima – sisaldab 1,5 korda vähem süsivesikuid ja vitamiine, samal ajal on selles liiga suures koguses valku ja mineraalaineid. Mineraalainete ja valkude rohkus raskendab jääkproduktide väljutamist, mis on eriti kurnav alla neljakuuse imiku neerudele.
• Teed, kohvi, kakaod, gaseeritud, karastus- ja energiajooke.
• Vähendatud rasvasusega või rasvata piimatooteid.
• Toidule ära lisa teravamaitselisi maitseaineid, soola, äädikat ega pipart.
• Ära paku teravamaitselisi, suitsutatud, praetud, lõkkel grillitud, soolaseid ja konservidest valmistatud toite.
• Munavalget.
• Komme ega muid maiustusi.

Allikad: Mai Maser („Toitmine ja toitmisprobleemid”) ja Pille Õun („Imiku esimesed ampsud”) ja Tiia Voori täpsustused

Tasa ja targu tahkele toidule

• Uute toitmissoovituste järgi sobib putrudest alustada mõne järgnevalt loetletud teraviljaga: kaer, hirss, tatar, mais või riis. Neljavilja- või viieviljaputru ei ole soovitatav anda esimese pudruna, sest see koosneb mitmest teraviljast.

• Nisu-, rukki- ja odraputru on soovitatav anda väheses koguses juba enne lapse kuue kuu vanuseks saamist. Kui laps saab neid teravilju esmakordselt vanusevahemikus 17–26 elunädalat ja rinnapiimaga toitmise ajal, tekib tal suure tõenäosusega nende teraviljade suhtes taluvus.

• Pakkuge lapsele ka köögivilja: kartulit, lillkapsast, kõrvitsat, porgandit, kapsast jne. Keetke köögivilja vähese veega ning võimalikult lühikest aega, et säiliksid vitamiinid ja mineraalained. Suhkrut ja soola ei lisata. Rasvained (või, õli) lisage vahetult enne söötmist.

• Kuuekuune laps vajab ka olulist valgu- ja rauaallikat, liha. Sobib taine sea-, vasika-, looma-, lamba- ja kanaliha. Kasuta puhast liha, mitte töödeldud lihatooteid (ei sobi vorstid ja frikadellid). Purusta liha saumikseriga peeneks. Päevas piisab supilusikatäiest, et säästa last rauavaegusaneemiast.

• Püreestatud puuvilju ja marju võib samuti hakata pakkuma kuuekuusele lapsele. Eelistage kodumaiseid vaarikaid, mustikaid, pohli, jõhvikaid, murakaid, pirne, õunu ja ploome.

• Korralikult keedetud munakollast võib lapsele pakkuda 8 kuu vanusest.
Samuti mahla, ent alles siis, kui laps hakkab tassist jooma. Ärge unustage mahlapudelit lapsele pikaks ajaks pihku. Liigne mahl täidab lapse kõhu, tekitab isutust, kõhulahtisust ja kaariest. Janu kustutamiseks eelistage vett. Kui laps saab puuviljapüreed, siis saab ta mineraalained ja vitamiinid sealt ning mahla iga päev anda ei olegi vaja.

• 9. elukuust peaks imik saama juba kolm korda päevas lisatoitu. Vähehaaval lisage menüüsse uusi mineraal- ja kiudainete- ning vitamiinirikkaid köögivilju. Kaltsiumirikkad köögiviljad on näiteks spinat, brokoli, till, petersell.

• 10. elukuust lisanduvad võileivad. Leib on oluline kiudaineteallikas. Lapsele võib anda ka kahvliga peenestatud nn peretoitu, et ta harjuks toidutükikeste söömisega.

• Hapendatud piimatooteid võib hakata imikule pakkuma esimese eluaasta lõpus, alates 10–11 kuu vanusest. Hapendatud piimatoodetest sobib alustada maitsestamata jogurtiga.

• Kohupiima, kodujuustu ja juustu võib hakata pakkuma 10–11 kuu vanusele lapsele, ent kogus ei tohiks ületada 50 grammi päevas. Kuigi need piimatooted sisaldavad kõrge bioväärtusega valke, ei ole soovitatav etteantud kogust ületada kõrge valgusisalduse tõttu.