Kui palavik ründab

Perefoorumid on täis emade küsi­musi, mida teha, kui lapsel on palavik, ning teiste emade seinast seina nõuandeid. Üks ütleb, et pane paks tekk peale, teine, et võta isegi mähe ära. Üks hoiatab palavikukrampide eest ja käsib kohe rohtu anda, teine kiidab, et palavik on keha viis end ravida, ja käsib lasta ahjukesel põleda. Üks soovitab ibuprofeeni ja teine paratsetamooli, kolmas neid kordamööda anda ja neljas ütleb üheselt, et mine kohe erakorralisse vastuvõttu. Mida tegelikult peaks tegema?

Kurnab või karastab?

Tallinna Lastehaigla vastuvõtuosakonna pediaatri Ülle Uustalu sõnul peaks palaviku kindlasti ravimitega alla võtma, kuid mitte enne, kui see on tõusnud 38 kraadini.
“On tõesti arvamusi, et palavik ravib organismi, miks seda siis alla võtta. Aga palavikus lapsel pole hea olla, ta ei söö ega joo ning mõne päeva pärast võib ta olla vedelikupuuduses ja seisund on hoopis halvem. Teisisõnu, palavik kurnab organismi. Sellepärast soovitamegi alati esmalt palavik alla võtta ning siis palavikuvabal perioodil pakkuda süüa ja juua,” räägib Uustalu teooria ja praktika kohtumisest.

Uustalu sõnul põhjustab palavikku enamasti viirushaigus, kuid kindel ei saa muidugi olla. Kui aga kohe esimese palavikutõusuga arsti juurde joosta, ei oska temagi öelda, milles asi, sest muud haigusnähud võivad lisanduda hiljem.

Niisiis tuleks 38kraadine ja kõrgem palavik ravimitega alla võtta, kuid see ilmselt tõuseb taas, kui ravimi mõju kaob. Siis andke uus annus ravimit ja vaadake, mis edasi saab. “Kolm päeva kestnud 38kraadise ja kõrgema palavikuga last tuleks näidata arstile,” annab Uustalu rusikareegli abi otsimiseks. Siiski on ohu märke, mille puhul tuleb kiiremini arsti külastada; need on üles loetud kastis järgmisel leheküljel.

Alusta paratsetamooliga!

Alla 38kraadist palavikku pole vaja ravimitega rünnata. Kui aga ravimid mängus, tuleb osata neid kasutada. Ülle Uustalu sõnul on üks emade sagedasi vigu alaravimine – antakse ainult natuke rohtu ja veidi aja pärast uuesti natuke. “Parem anda kohe õige doos, mis palavikule ka mõjub,” julgustab lastearst.

Ravimite pakendil on tihti kirjas päris suur vahemik – kas anda 10 või 15 mg kilo kohta, on ju suur vahe. Uustalu pakub valemi: kõrgem palavik nõuab suuremat ravimidoosi, madalama palaviku puhul võib alustada väiksemast annusest, aga mitte pisemast kui pakendil kirjas. Rohu mõjumiseni võib vahel kuluda terve tund ja see tuleks ära oodata.

Vahe on ka selles, millist toimeainet kasutada – paratsetamooli või ibuprofeeni. Kaval nipp on anda neid kordamööda, et mitte ületada lubatud ööpäevaseid annuseid (sama toimeainet võib anda iga kuue, eri toimeainet iga nelja tunni tagant). Tohter hoiatab, et väiksem laps ei pruugi võtta siirupit ja oksendavale lapsele siirup samuti ei sobi. Alustada soovitab ta kindlasti paratsetamooliga ja vajadusel lisada ibuprofeeni. Väiksematele lastele sobivad paremini päraku­küünlad kui suukaudne ravim.

Jahuta last!

Meeles tasub pidada ka füüsikalisi jahutusmeetodeid. Ülle Uustalu soovitab panna kuuma lapse laubale jaheda – mitte jääkülma! – riidelapi, teha viinasokke (viin veega pooleks, sokid jalga – aga ainult juhul, kui lapse käed-jalad on kuumad, ja alles siis, kui laps on vähemalt üheaastane) või hõõru­da keha viinaga (ikka viin veega pooleks ja mitte alla aastaste laste puhul).
Uustalu sõnul ei pea palavikus laps olema paksult riides, pigem vastupidi – käed-jalad soojas, keha ainult kergelt kaetud, imikul võiks ka mähkme eemaldada. Vappekülmas või kananahaga laps tuleks muidugi kinni katta, aga kui ta higistama hakkab, jälle riideid vähemaks võtta. “Paksu teki all tõuseb palavik veelgi,” kinnitab lastearst.

Anna palju juua!

Kindlasti tuleb palavikus lapsele anda palju juua. “Palavik ei lange, kui organism on vedelikupuuduses,” põhjendab lastearst. Ta toob välja ka suurusjärgu: 20kilo­ne laps vajab päevas 1,5 liitrit vedelikku. See 1,5 liitrit ei pea olema vesi, sest energiat on ka vaja. Süüa võiks anda seda, mida laps tahab, mitte seda, mida “peaks”. Kasuks tuleb C-vitamiin.

Vedeliku hulka käivad mahlad ja morsid, toasoe taimetee, samuti vedelad toidud. Liigmagusate suhkru­jookide eest (limonaadid) Uustalu hoiatab, sest need viivad kehast hoopis vedelikku välja. Uustalu soovitab anda haigele lapsele pool klaasi jooki tunnis – nii on kümne tunniga liiter sisestatud, kas või lusikaga. Sama reegel kehtib oksendamise puhul.

Oksendamise juures on ka alati võimalus, et laps oksendas ravimi välja. Sel juhul soovitab Uustalu veidi oodata, sest ravim võis juba jõuda imenduda. Kui palavik alla ei lähe, võib mõne aja pärast anda uue täisdoosi või kasutada küünlaid.

Krampide korral tegutse kiirelt!

Ülle Uustalu rõhutab, et palavik pole eluohtlik, aga ohtlik võib olla haigus, mis palavikku põhjustab. Ka palavikukrambid ei ole ohtlikud ning pole põhjustatud kõrgest palavikust, nagu sageli arvatakse, vaid temperatuuri kiirest tõusust. Palavikukrampides last tabab lühiajaline teadvusekaotus ja ta võib tõmmelda, aga see möödub mõne minuti pärast iseenesest.

Uustalu ei soovita sellises seisus last raputada ega puudutada. Laps tuleks keerata küljele, et hingamisteed vabana hoida. “Soovitame alati ka kiirabi kutsuda, sest ema ei pea teadma, mis kramp see oli. Enamasti toob kiirabi lapse haiglasse kontrolli, sest krambid võivad ju olla ka mõne tõsise haiguse esimene märk,” räägib Uustalu.

Vahel tahavad vanemad anda lastele rohtu ka siis, kui palavikku on alla 38 kraadi. Uustalu nendib, et suured inimesed võtavad tihti esimesel viiruspäeval paratsetamooli näiteks koos Therafluga sisse, et enesetunnet parandada, miks siis lapsed ei võiks?! Ja möönab, et kümneaastastele ja vanematele võib vajadusel anda rohtu ka siis, kui temperatuur pole veel 38, ning palavikukrampide soodumusega lastel tuleks ravimitega sekkuda 37,8 kraadi juures.

Nagu näha, on palaviku puhul tähtis, mis numbrit kraadiklaas näitab, sestap ei maksa palavikku käega üldse mõõta. Uustalu hoiatab ka, et elektroonilised termomeetrid kipuvad näitama tõest väiksemaid numbreid, aga selle vastu aitab see, kui kraadimisaega pikendada. Imikutelt saab täpsema näidu, kui palavikku mõõta kehasiseselt ehk pärakust. Ka sel moel kraadides loetakse tõsise palaviku alguseks 38 kraadi.

Pöördu arsti poole, kui…
• palavik on alla kolmekuusel lapsel;
• palavikus lapse nahale ilmuvad täppverevalumid ehk vajutamisel mittekahvatuv lööve – see on tõesti ohtlik;
• palavik ravimile reageerib ja alaneb, aga laps on ikka isutu, loid ja kahvatu või hingeldab;
• palavikuga kaasneb vappekülm,
see on märk tõsisest haigusest;
• laps on äärmiselt uimane;
• palavik on 39,5 ja kõrgem;
• palavikuga kaasneb sage oksenda­mine ja kõhulahtisus.

Mida ei tasu palaviku
korral teha?
• Last paksu teki alla matta.
• Kooli ega lasteaeda minna.
• Õue ei tohiks minna enne, kui palavikuta on möödunud 48 tundi; talviste krõbedate miinuskraadiga tuleks toas olla isegi kauem.