Lapsed, kes toituvad tervislikult ja kelle söögilaual on regulaarselt nii täisteratooted kui ka värsked puu- ning juurviljad, saavad oma igapäevase vitamiinivajaduse kaetud loomulikul teel. Samas aina enam ja enam juhtub, et regulaarne ning tervislik toitumine jääb tagaplaanile. Ühelt poolt võib see olla lapsevanemate kiire elutempo küsimus, mis ei jäta aega koduseks toiduvalmistamiseks. Teisalt on nii, et lapsed jäävad lasteks ning tihti eelistavad nad rämpstoitu, mille vitamiinide ning mineraalide sisaldus on väike. Teada on, et vitamiinide sisaldus toidus väheneb, mida enam seda töödeldakse.
Uuringud on näidanud, et parim lahendus on kombinatsioon täisväärtuslikust toidust ning toidulisanditest. Põhjuseks on asjaolu, et lapsed vajavad organismi kiire arengu tõttu mõnda vitamiini isegi rohkem kui täiskasvanud ja nende vitamiinide piisava taseme saavutamiseks ei pruugi piisata isegi tervislikust toitumisest. Kuigi toidulisanditel on kasvuetapis kindlasti oluline roll, ei tohiks samas siiski jätta unarusse ka tervislike toitumisharjumuste kujundamist.
Lastearstid kogevad oma igapäevatöös, et suurem osa lapsi ei saa oma igapäevasest toidust kõiki normaalset arengut toetavaid aineid vajalikul hulgal kätte. Toidulisandite manustamisel lastele on eriti oluline, et neile antaks just lastele mõeldud tooteid.
Meie sügiseselt hämaras Eestis ja ka teistes põhjamaades, kus päikest sageli napib, on eriti oluline roll D-vitamiinil. See aitab organismil omastada kaltsiumit ja seega on sellel oluline mõju luustikule. Samuti on sel tähtis mõju ka immuunsüsteemile, mistõttu soovitavad asjatundjad lastel ning noortel D-vitamiini kasutada isegi terve aasta jooksul. Eestis nagu Rootsiski soovitatakse D-vitamiini iga päev tarbida kuni lapse 2-aastaseks saamiseni.
C-vitamiin annab reipa enesetunde ja aitab organismil võidelda viirushaigustega A-vitamiin parandab nägemist ja hoolitseb naha tervise eest.
Lasteaia- või koolistressi puhul vajab laps B-grupi vitamiine ja magneesiumit. Lapsed viibivad palju suures kollektiivis nagu näiteks sõime- või lasteaiarühmas, kus on reeglina väga kära- ja stressirikas. Kooli jõudes on psühhoemotsionaalne koorem veelgi suurem ning stressisituatsioonis vajab organism rohkem vitamiine ja mineraale. Laste luude kasvuks ja arenguks on vajalikud kaltsium, fosfor, magneesium ja vitamiinid C, D, E ning K. Lapse organism on veel nõrk ja vastuvõtlik haigustele. Immuunsust aitavad tugevdada A-, E-, C-vitamiin ja mineraalid kaltsium, magneesium, tsink, seleen ning kroom.
Kõik vitamiinid ja mineraalid töötavad koos teatud proportsioonides, seega on mõistlikum kasutada multivitamiine, kus on täpselt välja arvutatud vitamiinide kogused ning arvestatud nende koosmõju. Magusa maitse tõttu võivad väikesed lapsed seostada vitamiine kommi söömisega, aga kindlasti ei tohiks vitamiine andes ületada vanuse või kaalu põhjal ette antud päevast annust. Samuti tasub meeles pidada, et vitamiine tuleks manustada koos toiduga.
Noorte puhul kehtib samuti D-vitamiin soovitus ja ka nemad võiksid seda kindlasti kasutada aasta ringi. Kuna lastel võib lasuda aina muutuvas keskkonnas suur pinge, siis on oluline roll B-vitamiinidel, mis osalevad ainevahetusprotsesside regulatsioonis ja aitavad vältida kehalist ning vaimset kurnatust. B1-vitamiin on näiteks oluline noortele sportlastele, sest aitab vabastada süsivesikutest energiat.
Tähtis on teadvustada ka seda, et alati vajavad täiendavat tähelepanu teismelised, kes on välistanud oma toidust kindlad toiduaineid või lausa toiduainete grupid. Näiteks taimetoitlastel on vaja kindlasti regulaarselt kontrollida vere hemoglobiini sisaldust ja vajadusel manustada rauda juurde. Või kui on tegemist laktoositalumatusega ja piimatooted on menüüst väljas, siis on vajalik juurde võtta kaltsiumit.
Tänapäeva elu on pingeline, seda mõnikord isegi juba lapse ja teismelise jaoks. Vitamiinid toetavad organismi ja aitavad kehal normaalsel viisil funktsioneerida. Kindlasti ei tohi ära unustada ka täisväärtuslikku toitumist, mis on hea tervise põhialus.
Allikas: Südameapteek
