Anna-Kristiina ämmaemandast ema aga mõõtis tütre emakapõhja kõrguse ja kahtlustas, et loode on liiga väike. Anna-Kristiina rääkis sellest murest ka oma ämma­emandale.
34. rasedusnädalal tehtud ultraheli­uuring näitas, et laps kaalub kõigest 1,5 kg (soovitusliku 2,2 kg asemel). “Kui arvad, et kõik on korras ja siis öeldakse, et laps ei tunne ennast ilmselt hästi, ehmatab see tõsiselt,” tunnistab Anna-Kristiina. Veel samal päeval läks ta hüpotroofia ehk loote üsasisese kasvupeetuse diagnoosi tõttu Ida-Tallinna Keskhaiglasse.

Õnneks näitas tita lähem uurimine, et tema südame töö, toitainete kättesaamine jm on normaalne. 10päevase haiglas jälgimise jooksul viis Anna-Kristiina ennast ämmaemanda abiga kurssi sellega, mida hüpotroofia tähendab.

“Lasin endale kohe erinevaid ohtusid selgitada. Uurisin, kas saan ise sünnitada ja kaua pean haiglas olema. Sain kõigile küsimustele vastused ja olin väga rahulik, sest mind jälgiti ja kõik oli kontrolli all. Sisetunne ütles, et kõik on korras, ja närvitsemine võiks lapsele kahju teha.” Anna-Kristiina leppis ka keisrilõike mõttega. “Olin nõus kõigega, mis lapsele parim.”

Millal kahtlustatakse hüpotroofiat?

Ida-Tallinna Keskhaigla naistearst Külli Erlang räägib, et lootele pannakse hüpo­troofia diagnoos siis, kui ta on väiksem, kui peaks rasedusajale vastavalt olema.
Iga kord, kui rase külastab ämmaemandat või arsti, mõõdetakse emaka kasvamist, mille alusel saab kaudselt hinnata loote kasvu. Kui tekib kahtlus, et loode on liiga väike (või ka suur), suunatakse rase ultraheliuuringule.

Ultrahelis mõõdetakse loode – ta pea, kõht ja reieluu – ning selgub tema oletatav kaal. “Arvestama peab, et ultrahelis võib kaaluga eksida pluss-miinus 400 grammi,” märgib dr Erlang.
Samuti hinnatakse uuringul loote heaolu, näiteks mõõdetakse verevoolu, looteveehulka jm. Lapseootel naine vajab tähelepanu siis, kui loote kaal jääb kasvukõveral normaalsest 10 protsentiili allapoole.

Edasistel uuringutel täpsustatakse raseduse suurus ja sünnituse tähtaeg, hinnatakse loote heaolu (nt looteliigutused, südamelöökide sagedus), mõõdetakse raseda vererõhku ja tehakse mõnikord ka lisaanalüüse (nt kontrollitakse viiruste olemasolu). “Väga sageli selgub, et loode on nii suur kui peab, kasvupeetust ei ole ja lisauuringuid pole vaja,” nendib Erlang.

Mõnikord jääb loote kaal normi alumisele piirile või selle lähedale. Siis hinnatakse loote kaalu ja seisundit nädala-kahe tagant. Kui loode kasvab ja puuduvad viited, et ta ennast halvasti tunneks, on tegu lihtsalt väikese, aga terve lapsega. Sageli juhtub ultraheli eksimisvõimaluse tõttu, et mõõdetud kaal on normi alumisel piiril, aga kui laps sünnib, on tema kaal normis.

Hüpotroofia põhjused

Kui selgub, et loode on normaalsest väiksem, hinnatakse tema seisundit ja heaolu ning proovitakse leida kasvupeetuse põhjus. Selleks võib olla loote kromosoomihaigus (nt Downi sündroom), ema krooniline raske haigus (nt mõni kopsu-, südame- või neeruhaigus, diabeet, vererõhuhaigus), rasedusaegne vererõhu tõus või rasedustoksikoos.

Loote kasvu võivad pärssida ka mõned viirushaigused, samuti mõjutavad seda raseda toitumine ja suitsetamine. “Sageli jääb aga põhjus ebaselgeks,” nendib dr Erlang.

Jälgimine ja ravi

Raseduse suurusest, kasvupeetuse raskusest ja loote seisundist sõltuvalt tehakse uuringuid, analüüse ja ravi. Mõnikord piisab ainult loote jälgimisest, teinekord on situatsioon nii tõsine, et tekib vajadus laps ilmale tuua, ka enne­aegselt. Sageli saab naine ise sünnitada. Vahel kutsutakse sünnitus esile, kuid mõni­kord on vaja keisrilõiget.

“Enamasti on selliste loodete enesetunne nii üsas kui ka sünnituse ajal hea, kuid nad on siiski ohustatud üsasisesest surmast,” räägib arst. Pisemana sündinud tita on algul lastearsti teravdatud tähelepanu all ja tavaliselt tuleb temaga olla kauem haiglas.

Lapse edasine tervis sõltub kasvupeetuse põhjusest ja raskusest. On täheldatud, et neid lapsi ohustab rohkem metaboolne sündroom ehk ainevahetushäire, mis soodustab diabeedi või südamehaiguste teket.

Kaks nädalat varem ilmale

Anna-Kristiina beebi kosus kahe nädala jooksul poole kilo võrra ja 38. rasedusnädalal kutsuti sünnitus esile. 2054grammisena sündinud tüdruk oli algul vesivoodil ja sai rinnapiima pudelist. Kolmandal päeval sai ema lapse enda juurde. Väike Hanna hakkas ise imema ja jõudsalt kosuma. Nädal pärast sündi läksid ema-tütar koju.

Hanna tervis, sealhulgas silmad ja kuulmine, on korras. Haiglas uuriti ka platsentat, milles kõrvalekaldeid ei leitud. “Kõik oli korras. Täielik müstika,” ei oska ema ega arstid lapse väikest kaalu põhjendada.

Anna-Kristiina meenutab veel tänutundega haigla töötajaid. “Raseduse ja beebi jälgimine oli arstide poolt superluks! Kogu personal elas meile kaasa ja oli rõõmus, kui sain beebi enda juurde. Seda oli hea tunda. Tänu nendele inimestele on meil kodus väike päike!”