Kuidas lapsi karastada, et haigustest pääseda?

Peale vitamiini­rikka toidu aitab haigustega kõige rohkem võidelda karastamine.

Kätlin (30) ja Kaupo Kann (39) elavad kolme lapse, Kaira Karolini (11), Katarina (7) ja Kait Kristjaniga (5) Rõuges, Eesti kõige sügavamast ja allikarohkest Rõuge Suurjärvest vaid kilomeetri kaugusel. “Oleks patt, kui me ei kasutaks iga võimalust imeilusas järves ujumas käia,” ütleb pereema, kelle igapäeva­töögi on seotud ujumisega. Hariduselt on ta lasteaiaõpetaja, ent spetsialiseerunud ujumis- ja liikumisõpetajaks ja töötab Rõuge lasteaias.

Ujumist peab Kätlin laste karastamise alustalaks. Pere kõik kolm last on olnud sünnist saati suured veesõbrad. “Eks nohu on aeg-ajalt ikka, kuid tõsisemad viirused lähevad mööda,” kiidab Kätlin laste head tervist.

Uju terviseks!

Ujuma hakkasid kõik kolm last väga varakult. Teise lapse Katarina sünni järel oli Kätlinist just saanud ujumisõpetaja ja beebide ujutamise instruktor. Nii oli tütre peal hea värsket väljaõpet praktiseerida. Ta hakkas kolmekuist tütart Rõuge lasteaia basseinis ujutama ja kaasas ka teisi huvilisi. Hiljem jätkus suplus Väimela tervisekeskuses, kus naine samuti beebisid ujuma õpetas.

Kätlin soovitab titaga basseinis käima hakata võimalikult varakult, kuid mitte enne kolmandat elukuud, sest vesi sisaldab kemikaale. “Väiksemat last saab kodus veega karastada vannis, kausis või muul moel. Kasvõi märja käterätiga üle hõõrudes,” õpetab ta.

Talvisel ajal käivad Kaira, Katarina ja Kait basseinis vähemalt kolm korda nädalas. Kui aga ujula on maikuust oktoobri alguseni suletud, käiakse Rõuge Suurjärves. Vahel on järvevee temperatuur vaid 17–18 kraadi. “Nemad hüppavad vette enne mind, temperatuurist hoolimata,” naerab Kätlin.

Ilusa ilmaga käib pere ujumas kaks korda, jahedamaga korra päevas. “Solberdamine arvesse ei lähe ning enne koju ei minda, kui lapsed on ujunud 60 meetrit sillalt vastaskaldale,” ütleb Kätlin.

Pärast võetakse rannas üheskoos värske õhu vanni. “Kuuma ilmaga jääme märgade riietega pikutama. Meie perele selline jahutamine sobib, kõigile aga mitte,” möönab Kätlin. Nii et iga pere peab leidma endale parima viisi.

Karasta beebit

Kannide kolme lapse tervise pant on ka see, et kõik nad on beebist peale igal võimalusel ja iga ilmaga palju õues viibinud. Telkinud, ujunud või mänginud.

“Oleme tõelised maakad,” naerab Kätlin. “Laste sünnist saati oleme käinud kogu perega pesemas üle õue asuvas saunas. Ka tita on saunas kaasas ja saab tunda kerget lavasoojust, pärast peseme ta pesukausis puhtaks. Nii vähemalt kaks korda nädalas, suvel aga iga päev. Seejärel keerame beebile käteräti ümber ja toome ta üle õue tuppa. Kui lastel jalad juba kannavad, panevad nad hommikumantlid selga ja tulevad üle õue. Olgu suvi või südatalv, saunas me enne tuppatulekut riidesse ei pane. Seega kuuma-külmaga vaheldumisi karastamine algab kohe pärast sündi,” lausub neljandat last ootav Kätlin lõbusalt.

Pesuvee temperatuuri proovivad ja reguleerivad Kätlin ja Kaupo iga lapse puhul eraldi, sest nende arvates on igal inimesel erinev tundlikkus. “Keskmine laps Katarina tahab sooja vett. Sama vesi on vanema tütre Kaira jaoks liiga kuum. Pesamuna Kaidile meeldib aga kõige soojem vesi, nagu issilegi,” räägib ema. Päris jääkülma veega ta lapsi üle kallanud ei ole. “Harjutada tuleb vähehaaval,” märgib ema, kuid tõdeb, et viimati spaas sukeldusid lapsed jääkülma duši alla ise ja rõõmu­kilgete saatel.

Kütame, kui vaja

Kätlini ja Kaupo talus on ahjuküte. Kui talvel langevad miinuskraadid 30ni, siis köetakse iga päev, muidu aga üle päeva. Pärast kütmist on enamasti toasoojust 20 kraadi ligi, järgmisel päeval kraad või paar alla selle. “Kütmise päeval on meil aknad tuulutamiseks lahti, suvel aga kogu aeg pärani,” mainib Kätlin. Alumise korruse põrand on talvel külm ja pereisa Kaupo soovitab lastel sussid jalga panna, Kätlin eelistab ka talvel paljajalu käimist. Talvel õues peab aga oluliseks, et lastel oleksid jalad kuivad ja soojas. “Saapad ostan ühed ja korralikud, selle pealt kokku ei hoia,” sõnab ta.

Suvel jooksevad lapsed koduõues ringi ikka paljajalu ja enamasti kõige õhemate ihu- või ujumisriietega. Kätlin leiab, et kui lapsel on avarad riided ja riietel palju kihte, on tal lihtsam end liigutada ja seda mugavamalt ta end tunneb. Kihiline riietus tähendab, et õhukese pluusi peal on fliis ja sellel kerge jope – nii on lihtne riideid natuke vähemaks võtta või juurde panna. Müts on aga asjakohane aasta ringi, kaitstes talvel külma ning suvel palava päikese eest.

Sügisesteks õuepäevadeks lasteaias soovitab Kätlin panna lapsele selga õhukese kombeka, millega saab ka niiskes liivas põlvitada, pähe tuukrimütsi, jalga kerged saapad või kummikud. “Nii jookseb ta rõõmuga ringi, on iseseisev ega vaja kellegi abi,” põhjendab Kätlin. Salle selles peres kaela ei seota, neid asendavad õhemad või paksemad kaelusega tuukrimütsid. Ka müts peaks Kätlini sõnul olema pigem õhuke kui paks. Nende pere laste talvine lemmikriietus on vanavanaema Virve kootud kõrge kaelusega villased vestid, mis hoiavad kehatüve soojas, kuid lasevad kätel-jalgadel vabalt liikuda.

Karastamise plussid

Pikaajalise töökogemusega pediaater ja perearst Tiiu Luukas on kogunud karastamiskogemusi tütarde ja nüüd juba kahe lapselapse, 7aastase Jasperi ja 7kuuse Kert Kevini pealt.

“Enamasti karastavad vanemad lapsi selleks, et vähendada külmetus­haiguste riski. Vähem teatakse, et karastamine tõstab laste lihastoonust ja parandab söögiisu,” viitab dr Luukas. Kokkuvõtvalt tähendab karastamine organismi harjutamist madalama temperatuuriga, et suurendada vastupidavust ilmastikumuutustele.

Karastada saab ujumas käies, õues mängides või beebile toas õhuvanne tehes. Tõhusalt aitab immuunsüstee­mi arenemisele kaasa reguleeritud toaõhk: väikelapse magamistoas peaks olema temperatuur 19 kraadi, imikul paar kraadi kõrgem.

Kõige olulisem karastamise alustala on dr Luukase sõnul igapäevane värskes õhus viibimine, sest hapnik annab heaks terviseks vajaliku energia. “Värskes õhus peaks laps viibima neli tundi päevas. Jasper käib juba kaks aastat jalgpallitrennis – see toimub õues, sõltumata sellest, kas sajab lörtsi, vihma või puhub kõva tuul. Nii kui ta trennis hakkas käima, jäid köha ja nohu palju harvemaks,” tõdeb perearst.

Alla aastased imikud võiksid tohtri soovitusel kevadest hilissügiseni magada kõik korrad õues. Kui temperatuur langeb aga alla 10 miinuskraadi, ei ole beebiga mõistlik pikalt õues viibida. Talvel võib piirduda 1–1,5 tunni pikkuste jalutuskäikudega. “Karastamise ja külmetamise vahel on õhuke piir. Vanemad peavad jälgima, mida nad lapsele õue selga panevad. Kui turjapiirkond on higine, on laps liiga paksult riides. Oluline on, et riided laseks õhku läbi, ent peaks sooja, ja kindlasti peavad soojas olema jalad. Iseseisvalt liikuvate laste puhul on oluline jälgida, et jalanõud oleks vettpidavad,” rõhutab dr Luukas.

Beebina ujuma

Ka ujumist peab dr Luukas karastamisel oluliseks. “Ujuma peaks tihti ja igas vanuses. Alustada võib juba kuu-poolteise vanuselt, korraga 10–15 minutit, pikendades aega kuu jooksul vähehaaval kuni 25 minutini,” juhendab ta.

Suvekuudel peaks järve- või merevee temperatuur olema tohtri sõnul suplemiseks vähemalt 18 kraadi. “Veekogudes karastamisel kindlat skeemi ei ole, tuleb jälgida, et laps tunneks end vees hästi,” ütleb ta. Dr Luukase mõlemad lapselapsed hakkasid basseinis ujumas käima teisel elukuul. Jasperil on ujumine selge. Kert Kevin aga naudib iga basseiniskäiku suure rõõmuga. Seitsme elukuu jooksul on ta olnud vaid korra nohus.

Veel paneb perearst vanematele südamele, et lapsed pärast ujumist end korralikult kuivataks, eriti juukseid. “Sageli haigestutakse just basseinist tulles,” teab ta.

Ägeda haiguse ajal tuleb karastamisel vahet pidada, ent tubade õhutamine on siis eriti oluline, kuigi haige lapse peaks viima selleks ajaks teise tuppa. Lühikeste jalutuskäikudega võib uuesti alustada paranemisperioodil. “Lapsed põevad haigusi erinevalt ja mõistlik on küsida nõu arsti käest,” soovitab Luukas. “Kui laps põeb kroonilisi ülemiste hingamisteede haigusi, võiks perearstiga koostöös teha lapsele individuaalse karastamisplaani.”

Kert Kevinil on just praegu ham­maste tuleku aeg, kuid see ei sega lapsega jalutamist ja õues magamist. “Mida varasemas eas hakata last karas­tama, seda tugevam ja tervem ta kasvueas on. Alustada pole aga kunagi hilja,” lausub dr Luukas lõpetuseks.

Kas teadsid, et tellides digiajakirja, on sulle mugavalt kättesaadavad ka arhiivilood? http://digi.perejakodu.ee/