Kuni kümme nohu aastas on lapse puhul tavaline

 (11)
Kuni kümme nohu aastas on lapse puhul tavaline
Pilt on illustreeriv

Lapseea sagedased põdemised on loomulik immuunsüsteemi areng, mis käib kasvamise juurde.

Kahe ja poole aastane Annaliisu läks sügisel lastesõime. Pere teadis varasemast kogemusest, et esimene uue elu aasta saab olema raske, sest väikesed inimesed on siis rohkem kodus haiged kui terved ja lasteaias.

Augusti algusest novembri teise nädalani on Annaliisu poole päeva kaupa sõimes käinud 14 korda, kuid mitte järjest. Pikim ja ühtlasi viimane lasteaianädal oli neli päeva, sest tirts on praegu kolmandat nädalat kodus haige. Nohu ja köha ei lähe enam üle. Laps on väsinud ja kurnatud, vanemad ei tea enam, kas ja kuidas annab veel töölt puududa.

Tsükkel kaks päeva lasteaias – kaks nädalat kodus ei ole võõras ka Annaliisu rühmakaaslaste emadele-isadele. Tugevamad ja visamad kohalkäijad on need, kel see on juba teine sõimeaasta. Stress, nendivad lasteaiaõpetajad. Uue eluga harjumine, uued kaaslased ja pikad päevad, ema puudumine teevad lapse õnnetuks. Stressis ja õnnetu inimese immuunsüsteem nõrgeneb ja viirused haagivad end kergesti külge.

Kuid on veel üks oluline põhjus, miks kolme- kuni kuueaastased lapsed sageli põevad, ütlevad arstid. Nende immuunsüsteem pole lihtsalt veel välja arenenud ja kiirendada seda kuidagi ei saa.

Seotud lood:

Lapsed peavadki põdema

Nädal tagasi rõhutas allergoloog-immunoloog Krista Ress Ida-Tallinna keskhaigla sisekliiniku aastakonverentsil, et 3.–5. eluaastal on tavaline saada 6–10 ülemiste hingamisteede infektsiooni aastas, eriti lasteaias käijatel.

Ka koolieelik põeb küllalt sageli – 6–8 infektsiooni aastas ei ole sugugi erakordne. Oluline on, et terve immuunsüsteemi korral paranevad need infektsioonid kiirelt ja kodusel ravil ning mingit põhjalikumat sekkumist pole vaja.

Põdemine käib justkui lapsepõlve juurde. Mida rohkem eri viiruste ja bakteritega kokku puutud, seda tugevamaks immuunsüsteem muutub, sest sel keerulisel süsteemil on oma mälu. Hiljem tunneb organism tuttava ära ja saab sellega kiiresti hakkama. See on ka põhjus, miks teise aasta lasteaialapsed enam nii palju haiged pole.

Loe veel

„Lapsed on esimesel eluaastal üsna terved tänu emalt saadud antikehadele,” on perearst Madis Veskimägi varem Eesti Päevalehele rääkinud. Lapse aastaseks saades nende mõju taandub, tavaliselt hakkavad tõved sagedamini ligi hiilima, kui laps on aasta-paari vanune.

Dr Veskimägi kinnitab, et tihedamini põevad need lapsed, kes elavad suhteliselt eraldatuna. „Ja siis vahel tuleb keegi külla või võetakse laps külla kaasa – seal on terve pilv mikroorganisme ja laps korjab kohe omale midagi külge,” selgitab perearst, et igasugune mõõdukas läbikäimine teiste perede ja eakaaslastega on lapsele kindlasti kasulik. „Paras kontrollitud mikroorganismide kogus tekitab olukorra, kus inimene ei haigestu, kuid immuunsüsteem on toimekas ja võitleb.”

Tartu ülikooli lastekliiniku pediaater Tiia Voor kinnitab: immuunsus kujuneb aja jooksul lapse kasvades. Kaitsevõime kiiremaks küpsemiseks või parandamiseks mingeid imeravimeid ei ole. „Väikelapsed võivad ühe aasta jooksul põdeda 7–9 ägedat nakkushaigust. Tavaliselt on need viiruste põhjustatud ja spetsiifilist ravi ei vaja. Lapse kasvades immuunsus ehk vastupanu haigustele suureneb ja lapsed enam nii tihti ei põe,” kirjutab dr Voor. 

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare