“Laps oli hetkega muutunud hiinlaseks. Leotasin tema silmi, mis olid paksult mäda täis. Endal tulid selle peale pisarad silma,” räägib Jaanika.

Puhas vesi vs kummelitee

Kahel hommikul ei saanud laps silmi lahti, sest need olid sekreedi tõttu tugevalt kokku kuivanud. Ema leotas silmi keedetud ja jahutatud veega, kuna perearst keelas kasutada kummeliteed, mis võib paistetust suurendada. “Mulle oli see uudis, sest vanasti kasutati ikka kummelivett. Küsisin arstilt: ega te nalja ei tee? Tema ütles kindlalt: palun kasuta ainult puhast vett!”

Arst määras ka põletikuvastaseid silmatilku, mis mõjusid tõhusalt. “Kui veega leotasin, ei saanud silmi kuidagi lahti. Nii kui tilga panin, hakkas mäda välja tulema ja paistetus läks ära.” Nelja päeva pärast olid Jakol silmad terved.

Paraku tabas poissi juba päev pärast silmapõletikust lahtisaamist uus häda: kõhugripp. Laps oksendas ega joonud, mistõttu tekkis suur vedelikupuudus ja tuli kutsuda kiirabi. Merimetsa haigla arst oletas, et silmapõletikku ja kõhuhaigust võisid tekitada sama viiruse tüved.

Kui emale põhjustasid poja mõlemad haigused peavalu, siis lapsele jättis kustumatu mulje silmapõletik. “Veel täna, nädal pärast haigust, küsis ta minult: “Emme, kas mu silmad on nüüd ikka terveks saanud?” ohkab Jaanika, kes nägi sel kevadel silmapõletikus lapsi tavatult palju.

Haigus tabas korduvalt

Kadi Nellis (31) koges aga, et silmapõletikust lahtisaamine ei pruugigi nii ludinal minna ja lapsed võivad sellesse haigestuda mitu korda järjest.

Kui tütrel Martha-Melanil (4) olid ühel hommikul silmad rähmased ja punased, seadis Kadi lapsega sammud Magdaleena polikliinikusse. Silmakabineti arstid kirjutasid välja antibiootikumiga silmatilgad ja kiitsid ema, et ta nii kärmelt reageeris.

Seitsmepäevase ravi lõpus olid Martha-Melani silmad korras, kuid siis haigestus väiksem õde Maribel-Marii (2). Ema pani ka talle viis korda päevas silmatilku. Ent kahe päeva pärast jäi uuesti silmapõletikku suurem õde.

Uus seitsmepäevane ravi tegi vanema õe silmad terveks, kuid taas tuli rähm väiksema õe silma. “Ikka nii korralikult, et hommikuti on silmad täitsa kinni ja ainult füsioloogilise lahusega puhastades ja veega leotades saab jälle lahti.”

Nii on ema Kadi päevad koosnenud varsti juba kolm nädalat laste silmade eest hoolitsemisest. “See on päris tüütu. Tüdrukud lasid algul rahulikult endale rohtu tilgutada, kui aga selgus, et see on ikka ebameeldiv, oli paras tegu, et tilk silma saada. Surusid oma silmad nii tugevasti kinni, et kuidagi ei saanud aru, kas rohi jõudis sisse. Praegune hommikune silmapuhastamine on selle kõrval päris kerge. Ootan pikisilmi, millal silmamure lõpuks kaob,” räägib ema.

Väikelaste sage tõbi

Kuigi silmapõletikud tabavad igas vanuses inimesi, tekib neid kõige sagedamini lasteaiaealistel ja algkoolis käivatel lastel, sest organismi kaitsevõime haigustekitajate vastu on neil nõrgem, tõdeb Tallinna Lastehaigla ja Silmalaseri silmaarst Maria Malva.

Enim esineb lastel silma sidekesta põletikke ehk konjunktiviite ja laugude põletikke. Põhjused on erinevad. Kõige rohkem on lastel viiruslikke, bakteriaalseid ja allergilisi silmapõletikke. Harvem on silmapõletike algatajaks silma sattunud võõrkehad (nt metallpuru, liivatera) ja silmatraumad (söövitused, põletused). Vahel võib tõsine silmapõletik tekkida ka kontaktläätsede kandjatel, kes ei ole järginud vajalikku hügieeninõudeid.

Arst eristab ja diagnoosib konjunktiviite, uurides põletiku sümptomeid ja silma, ning määrab kohase ravi. Vajadusel võib ta võtta silmast külvi, et hinnata viiruse või bakteri olemasolu.

Õige ravi ja hügieen

“Viiruslikud ja bakteriaalsed silmapõletikud on väga nakkavad ja sageli saavad haige lapse käest selle ka teised pereliikmed. Seetõttu on käte ja silmade hügieen ning rätikute vahetamine väga oluline. Kindlasti ei tohi nakkusohu tõttu saata põletikuliste silmadega last kollektiivi,” rõhutab dr Malva.

Oluline on ka ravida õigesti ja piisavalt pikalt. Sageli ei julge vanemad lastele põletikuvastaseid silmatilku tihedalt panna. Nii ei pruugi ravim aga mõjuda, põletik ei taandu ruttu ning kokkuvõttes venib ravi pikemaks. Tavalise bakteriaalse silmapõletiku raviaeg on lastel vähemalt 5–7 päeva.
Kuigi silmapõletik on ebameeldiv, võib sellest vahel tõusta ka kasu. “Nii mõnigi väikelaps on just silmapõletiku tõttu sattunud elus esimest korda silmaarstile. Kerget põletikku ravides on tulnud diagnoosida ka silma optilise ehituse kõrvalekalle või silmahaigus, mis ohustab lapse nägemise arengut. Seega panen vanematele südamele – tulge oma kolmeaastaste lastega kindlasti ka niisama silmi ja nägemist kontrollima!” ütleb dr Malva.

Silmapõletike ABC

1. Viiruslikud silmapõletikud kaasnevad sageli ülemiste hingamisteede infektsiooniga. Silmad kipitavad ja kardavad valgust. Sidekestad punetavad, tekib vesine või limane eritis. Kõige tuntum viirusliku silmapõletiku tekitaja on adenoviirus, harvem pox- või herpesviirus. Lihtsa viirusliku konjunktiviidi korral on abi silmade sagedasest loputamisest kunstpisaratega (müügil apteegi käsimüügis). Adenoviiruslik konjunktiviit möödub enamasti ise, kuid vajadusel määrab arst ka ravi.

2. Bakteriaalseid konjunktiviite tekitavad põhiliselt Haemophilus influenzae, Streptococcus pneumoniae ja Moraxella catarrhalis. Silmad kipitavad, on punased ja rähmased. Sageli on lapsel peale silmapõletiku veel kõrva- või kurgupõletik. Raviks määrab arst antibiootikumitilgad või -salvi. Kui lapsel on ka bakteriaalne kõrva- või kurgupõletik, siis veel üldantibiootikumi.

3. Allergilise silmapõletiku korral on lapse silmad ärritunud, sügelevad ja jooksevad vett. Ka võivad silmalaud punetada ja turses olla. Sageli võivad kaasneda muudki kaebused, nagu nina limaskesta turse, aevastamine, sügelus.

Lastel esineb palju õie- ja kodutolmuallergiat, mis tekitavad silmade ja hingamisteede põletiku sümptomeid. Allergilise sidekestapõletiku korral on abi allergiavastastest silmatilkadest. Vajadusel võib arst lisaks määrata süsteemse allergiaravimi. Kui allergiline reaktsioon tekib seoses putukahammustusega, on abi allergiaravimist. Kiiresti tekkinud allergilise silmapõletiku korral on hea pidada nõu esmalt perearsti või ka apteekriga, sest mitmeid allergiavastaseid silmatilku, ninapihusteid ja suukaudseid ravimeid saab käsimüügist.

4. Laugude haigustest esinevad lastel sageli odraivad ja raheterad. Odraivaks nimetatakse silmalau rasunäärme ägedat põletikku, mille on põhjustanud bakter. Parim ravi on antibiootikumsalv ja odraiva masseerimine. Rahetera on hästi piirdunud lau rasunäärme põletik, mille raviks on massaaž ja salvid.

5. Laugude atoopilise põletiku korral laugude ja lauümbruse nahk punetab, ketendab ja sügeleb. Haigust esineb sageli üldist atoopilist dermatiiti põdevatel lastel. Tähele tuleb pöörata laugude hügieenile, vajalik on kreemitamine baaskreemidega ja atoopilise dermatiidi üldine ravi. Haiguse ägenedes võib arst määrata laugudele lühiaegselt hormoonsalvi.
Allikas: silmaarst Maria Malva

Putukad ründavad!

Suvel on lastel palju allergilisi reaktsioone seoses putukahammustustega. Vahel on silmalaud täitsa kinni paistetanud. Abi on allergiavastasest ravist. Vajadusel määrab arst ka hormoonsalvi, mis surub turset ja ebameeldivat sügelustunnet kiiresti maha.