“Eks see ole tingitud esmalt meie kliimast: kolm kuud soojemat aega ja ülejäänud aeg niiske ja külm. Kui ma üksteist aastat tagasi lasteaias tööd alustasin, kehtis kord, et kui laps haigestus, sai ta aeda tagasi tulla ainult arstitõendi alusel. Tõendiga kinnitas arst, et laps on terve. Nüüd juba mitu aastat seda korda pole ja minu meelest on nüüd rühmas ka rohkem haigeid lapsi.”

Lasteaia­õpetaja nendib, et selle üle, kui nohust last lasteaeda tuua, on ajast aega vaieldud, aga üksmeelt ei leita ilmselt kunagi. “Hommikul, kui laps saabub ja teda koridori tervitama lähen, saan kohe aru, kas tegu on haige või terve lapsega. Nii palju õpetajad oma rühma lapsi ikka tunnevad,” räägib Pihlak. “Ikka on ette tulnud ka olukordi, kui olen pidanud lapsevanemalt küsima: kas teie laps on haigeks jäänud? Sest lapse silmad on punased, nina jookseb, ta on tusane, väsinud näoga ja loid. Olen saanud erinevaid vastuseid. Mõni vanem ütleb järele mõeldes, et jah, hakkab vist tõesti jääma – magas öösel halvasti. Kuid et asi pole kiita, seda märkas ta alles sealsamas lasteaias. Sel juhul on mõni lapsevanem ka minult küsinud, kas peaks last paar päeva kodus hoidma ja jälgima, mis suuna haigus võtab. Olen alati nõustunud, et tõesti oleks parem koju tagasi minna.

Mõni vanem on aga öelnud, et lapsel on lihtsalt allergiline nohu. Ja mõni ema tunnistanud, et ei saa end kuidagi töölt vabaks võtta. Või siis tõrjunud, et nohu pole ju haigus. Väikelapse jaoks on nohu aga väga ebameeldiv haigus, eriti kui ta korralikult nuusata ei oska. Kui laps oskab nina nuusata, on tal tunduvalt lihtsam oma enesetunnet parandada.”

Lasteaias reguleerib kõike tervisesse puutuvat kodukord, milles on eraldi punktid haiguste kohta. Kui laps poole päeva pealt haigestub, viiakse ta tervishoiutöötaja ­kabinetti, kus tema seisund üle vaadatakse. Ideaalis helistabki tervishoiutöötaja lapsevanemale ja kui ema-isa kohe järele ei saa tulla, võib laps seni olla rahulikult tervishoiutöötaja kabinetis, kus on voodi, padi, tekk, mõned mänguasjad ja lasteraamatud.