LEETRID on väga kõrge nakkavusega viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.

2013. aastal registreeriti Eestis kaks leetritesse haigestumist, tegemist oli sissetoodud haigusjuhtudega, nakatumine toimus Tais. 2012. aastal registreeriti neli ja 2011. aastal seitse haigusjuhtu. Nakatumised toimusid üldjuhul reisil kas Taisse, Indiasse, Hispaaniasse, Itaaliasse, Prantsusmaale või Soome. Mõnedel juhtudel levis haigus nakatunud inimese kaudu edasi vaktsineerimata perekonnaliikmete hulgas Eestis.

Euroopa vaktsiinvälditavate nakkushaiguste seirevõrgustiku andmeil registreeriti 2010. aastal Euroopas 30 367 leetrite haigusjuhtu.

73% haigestunutest olid vaktsineerimata, 10% olid vaktsineeritud ühe doosiga ning 15%-l oli vaktsineerimisstaatus teadmata.

13% (3 976) haigestunutest moodustasid kuni üheaastased lapsed, 23% (6 911) olid 1-4aastased lapsed, 45% (13 686) 5-19aastased lapsed, 19% (5 794) täiskasvanud.

3,2% (217) haigusjuhtudest toodi kaasa teistest riikidest: 71% (155) Euroopa riikidest, 15% (35)  Aafrikast, 12% (27) Aasiast.

Haigestunutest 21 877 inimest vajasid haiglaravi. Samal aastal registreeriti 21 leetrite surmajuhtu: 18 Bulgaarias, 2 Prantsusmaal, 1Rumeenias.

PUNETISED on äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena.

Haigus kulgeb üldjuhul healoomuliselt, tavalise kulu korral ravi ei vaja. Väga ohtlik on haigus rasedatele lootekahjustuste tõttu. Täiskasvanud põevad reeglina raskemini kui lapsed, haiguse tüsistuseks võivad olla liigesepõletikud (täiskasvanutel ja murdeealistel).

Punetiste haigusjuhte hakati Eestis registreerima 1979. aastast. Vaktsineerimisega alustati 1992. aastast. Aastatel 1979-1991 registreeriti Eestis 48415 punetiste haigusjuhtu. Pärast vaktsineerimisega alustamist hakkas haigestumine kiiresti vähenema. Aastatel 2010, 2011 ja 2012 ei registreeritud Eestis ühtegi punetistesse haigestumist. Möödunud aastal haigestus taas kaks inimest.

Euroopas registreeriti 2013. aastal jaanuarist kuni septembrini 37 502 punetiste juhtu, neist 99% Poolas. Aasta varem registreeriti Euroopas 27 276 punetistesse haigestumist.

MUMPS on kiiresti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. Haigust ravida ei saa, leevendatakse vaid selle sümptomeid. Kergematel juhtudel paranetakse iseeneslikult nädala või paariga. Kui haigusel ei teki tüsistusi, on prognoos hea.

Mumpsi raskemaks tüsistuseks on entsefaliit ehk peaaju põletik, millest võib jääda püsiv kahjustus, surevus on 2%. Mumpsiga võib kaasuda kõhunäärme, kilpnäärme või rinnanäärme põletik. Kui nakatutakse raseduse esimesel kolmandikul, võib tekkida abort või lootekahjustus. Kahepoolse munandite põletiku korral areneb 2%-l meestel viljatus.

Eestis hakati mumpsi vastu vaktsineerima 1981. aastast. Enne seda, aastatel 1976-1980 registreeriti keskmiselt 9 000 haigusjuhtu aastas. Viimastel aastatel on tänu heale vaktsineerimise tasemele registreeritud vaid üksikuid mumpsi haigusjuhte, aastal 2011 üheksa, aastal 2012 neli, aastal 2013 kolmteist haigusjuhtu. Haigusjuhud on registreeritud vaktsineerimata inimeste hulgas, reeglina saadakse nakkus mõnelt reisilt.

Vaktsiinist ja vaktsineerimisest

Eestis on 1994. aastast kasutusel leetrite-punetiste-mumpsi liitvaktsiin. Lapsi vaktsineeritakse 12 kuu ja revaktsineeritakse 13 aasta vanuselt. Eelmisel, 2013. aastal oli Eestis 5 953 lapsel vanuses 2-14 aastat vastav vaktsineerimine tegemata.