Liikumas on paragripp ja adenoviirused

 (4)
Liikumas on paragripp ja adenoviirused
Corbis/Scanpix

Alates 40. kalendrinädalast hakkas Eestis kasvama gripitaoliste haigestumiste arv ning ringlemas on paragripp, hoiatab Pirita Perearstikeskuse terviseõde Gerli Liivet ajalehes Pirita.

Paragripi sümptomiteks on kõrge palavik 3-5 päeva, peavalu, lihasvalu, mõõdukas kurguvalu või hääle kähedus ning 3.-4. p. lisandub kuiv haukuv köha. Köha võib kesta mõnest päevast mõne nädalani.

Lisaks liigub ka adenoviirus, mis kulgeb sageli hoopis palavikuta või väikese (37.1-37.3) palavikuga, oksendamise ja kõhulahtisusega, iivelduse, väsimuse, peavalu, silmapõletiku ning lahtise köhaga.Kõhulahtisus võib püsida kauem kui teised sümptomid.

Haiguste ennetamiseks peske tihti käsi, viibige sageli õues, sööge tervislikult ning tuulutage regulaarselt ruume, milles viibite. Olles haigestunud või tundes ennast halvasti, siis tuleks jääda koju, juua rohkelt vedelikku. Hästi sobivad erinevad taimeteed ja c-vitamiinirikkad mahlad. Palavikualandajat tuleks kasutada alates 38 kraadisest palavikust, kui on tugev pea- või lihasvalu, siis varem. Ei tasu heituda, kui palavik tõuseb uuesti, see on viiruse loomulik kulg.

Palaviku püsides rohkem kui kolm päeva, konsulteerige oma perearsti või pereõega. Jälgige, et toaõhk ei oleks liiga kuiv, see ärritab kurku. Tehke võimalusel auru puhta veega, see pehmendab kõrilimaskesta ja soodustab limavoolu hingetorust. Lima tekib viirusliku põletiku tagajärjel ja põhjustab ärritavat köha.

Seotud lood:

Köha leevendamiseks võite osta apteegi käsimüügist looduslikke rögalahtisteid ja kurgupihusteid või imemistablette käheda kurgu raviks. Võib kasutada ka rahvameditsiini võtteid — palaviku puudumisel
on hea toime jalavannidel, sinepiplaastritel, eeterlikel salvidel ja hanerasval.

Sel sügisel on Terviseameti andmetel diagnoositud A tüüpi grippi ühel juhul. Euroopas on esinenud üksikuid juhte, seega on kõige õigem aeg ennast vaktsineerida gripiviiruse vastu. Vaktsiin on olemas kõikides perearstikeskustes ja teadlikumad on ennast juba varakult vaktsineerinud.

Vaktsineerimisega peaksid kiirustama riskigruppi kuuluvad inimesed — lapsed ja eakad alates 65. eluaastast ning ka kroonilisi haigusi põdevad inimesed. Samuti võiksid vaktsineerimisele mõelda kindlasti ka need, kes reisivad palju.

Kogu artiklit saab lugeda SIIT.

Podcastid
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare