Leetrite näol on tegemist väga nakkava haigusega, mis kulgeb lööbe ja palavikuga. Ühel leetrihaigel kümnest tekib tüsistusena kopsupõletik või keskkõrvapõletik, võib tekkida ka äge ajupõletik. Leetrid võivad kulgeda väga raskelt – 2000. aastal suri maailmas leetritesse kokku kolmveerand miljonit last.

Lõuna-Soomes Uusimaa maakonnas Sammattis sai tänavu jaanuaris tõeks epidemioloogide halvim unenägu, kui vaktsineerimata laste seas hakkasid levima leetrid ja haigestus ligi poolsada last. Leetripuhang sai Ilta-Sanomati andmeil alguse reisil käinud vaktsineerimata õpilasest.

Terviseameti andmetel on Eestis viimastel aastatel leetreid diagnoositud kuni kümnel juhul aastas. Möödunud aastal tõid nakkuse Eestisse kaks vaktsineerimata eelkooliealist last Taist, kus nad koos vanematega puhkusereisil käisid.

Mullu jätsid Eesti vanemad vaktsineerimata ligi 800 last ehk pea 5% vaktsineerimisealisi. Vaktsineerimata laste osakaal on viimase seitsme aastaga pidevalt suurenenud, aga keskmiselt 4%. 2007. aastal vaktsineeriti näiteks leetrite, mumpsi ja punetiste vastu 96,1% kaheaastaseid lapsi, aga möödunud aaasta lõpu seisuga ainult 93,7%, kirjutab Eesti Päevaleht.