Loodus sinu lapse peas

Tallinnas elav kolme tütre ema Katrin (38) on pidanud täidega rinda pistma lausa kolm korda. Esimesel korral olid täid vanimal tütrel, teisel korral kahel vanemal lapsel ja kolmandal korral kõigil kolmel. Lisaks leidis Katrin viimati ka enda juustest mõned putukad.

Viige laps koju, tal on täid!

Kaheksa aastat tagasi kaunil kevadhommikul pärast esimest tundi helistas vanima tütre Eeva (16) õpetaja ja teatas: “Viige Eeva kohe koju, tal on täid!” Tollal kaheksane Eeva oli just lõpetamas teist klassi, õhtul pidid toimuma lõpuaktus ja näidendi ettekanne, milles Eeva osales. Veel eelmisel päeval õmbles Katrin hilisõhtuni tüdrukule kostüümi…
Katrin kihutas nutvale tütrele kooli järele, abikaasa apteeki ravimit tooma. Mis rohuga tegu oli, Katrin enam ei mäleta, ja ilmselt pole seda ka enam saada. “Täidel tekib pikapeale ravimite suhtes resistentsus, nad kohanevad nendega ja tooted ei mõju enam. Seetõttu vahetatakse ravimeid kogu aeg,” teab meditsiini õppinud Katrin.
Igatahes oli ravim tõhus: Eeva pea määriti sellega sisse, pesti ära ja siis istusid vanemad põrandale lapse kummalegi küljele. Kahelt poolt käisid nad tütre puusadeni ulatuva juuksepahmaka salkhaaval täikammi ja näppudega läbi. Õhtul läks tütar peole ja mängis näidendis. Juuksed olid küll patsis, aga vastikutest putukatest oli lahti saadud. Voodi- ja seljariided pesi Katrin kuuma veega läbi, kammid ning juuksekummid viskas ära.

Aasta pärast jälle

Läks aasta ja täid tulid uuesti peret kimbutama. Seekord olid need ka keskmisel tütrel Annal (14). “Nutt tuli peale, kui nüüd juba kahe tütre juustest surnud täisid noppisime,” meenutab Katrin. Jälle läksid kõik riided pesusse, lisaks käis ema pehme mööbli tolmuimejaga hoolikalt üle.
Taas sai pere täidest ühe päevaga lahti. “Muidugi kontrollisime pärast paar nädalat veel iga päev laste päid, aga kõik oli korras,” räägib Katrin.

Ja kolmas kord

Siis tuli pikem vahe, aga poolteist aastat tagasi hakkas Eeva rääkima, et juustes on jälle imelik tunne. Kontrollides selguski, et taas oli loodus laste pähe pesa teinud! Seekord kõigile kolmele. Eriti hull olukord valitses noorima, Miia (10) peas.

Kuna vanemad tüdrukud olid juba suuremad, aitasid ka nemad üksteise juukseid läbi vaadata, surnud täisid ja tinge välja nokkida. Kokku kulus putukatest vabanemiseks kaks päeva.
“Me oleme alati hoolikad olnud, pesnud ja puhastanud pigem rohkem kui vaja, nii oleme neist kohe jagu saanud,” räägib Katrin. “Olen kuulnud, et neil, kes on algul ainult peapesemisega piirdunud, on paari nädala pärast jälle jama.”

Tingud ehk täimunad võivad riietes või kammis elus püsida kuni kuu. Nõnda nad mõne nädala pärast uuesti välja ilmuvadki, kui täidega kokku puutunud riided pesemata jäetakse.

Täid endiselt tabuteema

Katrinil endal lapsena täisid polnud. Sestap oli ta selle probleemiga kokku puutudes üllatunud: mis täid, need olid ju sõjaaja lastel?!

“Täid on ikka veel tabuteema ja vanemad omavahel ei räägi sellest hädast. Seepärast täid nii vabalt levivadki, et neist ei räägita,” on Katrin veendunud.
Kui tema tütardel olid täid, siis kahel esimesel korral andis ta koolile ning teistele lastevanematele sellest teada ja palus ka neil oma laste päid kontrollida. “Leidus vanemaid, kes tänasid info eest. Aga mitte ükski teine vanem pole täidest kunagi teatanud. Ja ma ei usu, et kõigi nende aastate jooksul olid klassis ja lasteaiarühmas täid ainult meie lastel. Küllap teised lihtsalt häbenevad,” räägib Katrin, kes viimasel korral ka enam teisi ei informeerinud. “Milleks, kui mingit tagasisidet ei tule?”

Pole hügieeniprobleem

Katrin teab, et täid võib saada igaüks ja see pole seotud pere hügieeniga. Või kui, siis nii palju, et kohese põhjaliku pesu ja koristusega vabaneb putukatest kiiremini.

“Kandjaid liigub palju, nakatuda võib kas või pehmete istmetega ühistranspordis. Lapsed on koolis peadpidi koos, tüdrukud vahetavad patsikumme, mütse ja pusasid. Vanemad suhtuvad asjasse ükskõikselt, mõtlevad, et meiega seda ei juhtu, meie peres valitseb puhtus,” arutleb Katrin, miks pole täid sõjaaega jäänud, vaid levivad laialdaselt ka tänapäeval.

“Täid on ülemaailmne, mitte ainult Eesti probleem,” teab Katrin veel. Tema sõbranna oli õpetaja USA lasteaias, kus vastikud satikad laste peas olid pigem tavaline kui ebaharilik nähtus.

Riskigrupis tüdrukud

Praktika näitab, et enam ohustavad täid tüdrukuid kui poisse. Esiteks on tüdrukute seas rohkem pikajuukselisi. Teiseks pole poistel eriti kommet patsikumme ja riideid vahetada.
Kahe poja ja ühe tütre ema Kristi (40) on pidanud täidega võitlema kaks korda. Mõlemal puhul olid need just tütar Laural (10). “Kord tegid nad klassiga näidendit, kus pidi mütse vahetama, ja nii need tulid. Teisel korral jäi putukate päritolu teadmata.”

Ka Kristi leiab, et täidega seostub palju valehäbi. Kui ta esimesel korral hoiatas tütre mängukaaslaste vanemaid, koges ta negatiivset reaktsiooni. Imestati, et lapsel on täid, aga ise on ta katmata peaga õues.

Kristi selgitab, et avastas täid õhtupoolikul, pesi lapse pea kohe ravivahendiga puhtaks ja nokkis öösel viis tundi juustest surnud putukaid välja. “Järgmisel päeval, kui asjast teistele teatasin ja laps, nagu tavaliselt, õues mängis, oligi meil probleem juba lahendatud,” lausub ta.
Samas ta mõistab teiste reaktsiooni. “Kui keegi on öelnud, et tema lapsel olid täid, ja ma näen siis oma last selle lapsega koos mängimas, käib endalgi jõnks läbi,” tunnistab naine.

Oleme koos täidega osa loodusest

Perearstikeskuse Medicum õendusjuht Katrin Kipper paneb vanematele südamele, et täidest on vaja julgemalt rääkida. Kindlasti tuleb neist teavitada kooli või lasteaeda, et saaks kontrollida teisi lapsi.

Ta kummutab väärarvamuse, et täide ilmumise põhjuseks on räpasus. “Inimene on osa loodusest, mis tähendab, et me oleme alati ka kellegi teise – sääskede, puukide, nakkushaigusi põhjustavate bakterite toidulaud. Me ei saa neist lahti, ükskõik kui puhtad me oleme,” seletab Kipper. “Täid on samasugune nakkus nagu nohu või köha, aga neid me ju ei häbene.”

Kipper soovitab täitõrjeks kasutada kindlasti apteegi käsimüügist saadavaid ravimeid. Paremad on füüsilise toimega vahendid. Näiteks toob Kipper toote nimega Nyda – selle kasutamisel täi lämbub. “Erinevalt keemilise toimega ravimitest ei õnnestu täil sellega kohaneda.”

Lisaks ravimi kasutamisele, peapesule ja täide ning tingude väljanoppimisele tuleb hoolikalt ja võimalikult kuuma veega läbi pesta rõivad, voodipesu, aga ka pehmed mänguasjad.

Lõpetuseks tõdeb Kipper, et täid ei ole ohtlikud, pigem tüütud ja vastikud parasiidid. “Enamasti saadakse nendega kodus ise hakkama ja perearsti poole ei pöörduta. Tõsi, täihammustused põhjustavad sügelust ning kratsides võib vahel põletik tekkida. Mõnikord tullakse meilt katkikratsitud kohale midagi pealemäärimiseks küsima,” ütleb ta.

Mida teha, kui avastad lapsel täid?

• Kõigepealt kasuta spetsiaalset täidevastast ravimit, mida saab apteegist retseptita.
• Pärast ravimi kasutamist kammi juuksed tiheda, nn täikammiga salkhaaval läbi. Surnud täid ja munad ehk tingud korja näppudega ükshaaval välja.
• Üle 44kraadine temperatuur on täile surmav. Pese pere voodiriided ja rõivad pesumasina kuuma vee programmi kasutades läbi. Pehme mööbel puhasta hoolikalt tolmuimejaga. Pese või viska ära kammid, samuti juuksekummid.
• Unusta valehäbi ja teavita täidest lasteaeda või kooli, samuti lapse klassikaaslaste ja sõprade vanemaid.
• Tingud ehk täimunad võivad riietes või kammides vastu pidada kuni kuu. Seepärast kontrolli vähemalt kuu aega lapse põhjalikult juukseid.