Tartu Ülikooli Kliinikumi unearsti Marlit Veldi sõnul esineb hilinenud uneaja häiret 5–10% unetust kaebavatest inimestest. Rahvasuus nimetatakse neid “öökullideks” – inimesteks, kes on ärkvel hilisööni ja hommikul voodist välja ei saa. “Lõokesed” seevastu lähevad õhtul aegsasti magama ja ärkavad varem, mistõttu unepuuduse all kannatavad nad “öökullidest” märksa vähem.

Hommikud on lõokeste päralt

“See on luksus, kui saame magada üheksani. Siis võib suisa risti seinale tõmmata,” muigab kahe väikese “lõokese” ema Katrin Järvemets (32), kelle pojad Artur (3,5) ja Konrad (1,5) kipuvad sünnist saati õhtul varakult magama jääma.

Une-Mati varane saabumine seab kahtluse alla kõik õhtused välja­minekud, sest kell 21 on tagumine aeg kodus olla. Plusse on laste varajase uinumise juures siiski rohkem – õhtutundidel saavad vanemad oma asju ajada ja kaasaga kahekesi olla. Kuna ka pereisa Kaido (26) on loomult varane voodissepugeja, siis väljakujunenud unerutiin perele sobib.

Varase tõusmisega on aga ikkagi keeruline kohaneda, nendib Kat­rin. Poisid ärkavad 6–7 vahel. Ja nii iga päev! “Oleme rääkinud neile, et kutid, laupäeviti ja pühapäevi­ti võiks hommikuti magada. Aga ei, kui endal uni täis, tuleb ka emme üles ajada,” kirjeldab “lõokeste” ema, kuidas ta õhturahu aoaegse magusa une arvelt kinni maksab.
Siiski tõdeb ta, et varasel virgumisel on ka head küljed. “Paljud asjad saavad lõunaks tehtud, näiteks pühapäeviti on kõik toad hommikul kümneks koristatud, nii et jõuab perega veel kirikusse ja kohvikussegi minna,” on ema rahul.
Pereisa Kaidost on aga koos koiduga ärkavad pojad vorminud viksi tervise­jooksja. “Mida muud sa kell kuus hommikul ikka ette võtad? Tööle minna on ju veel vara!” muigab mees.

Õhtud on öökullidele

Kolmese Mirteli vanemad ei tea, mis tunne on lapse nõudmisel laupäevahommikune magus uni pooleli jätta. Kuna tüdruk nagunii õhtuti enne 23 magama ei suigu ning põõnutab selle võrra kauem hommikul, võivad ka issi-emme endale seda luksust lubada. Kahjuks kujuneb säärasest puhkepäevamõnust argipäevahommikutel tõsine peavalu. Last kraanaga voodist välja ei vinna ja lennukiga lasteaeda ei saada. Mis muud, kui tuleb “öökulli” jalule peibutamiseks leiutada aina uusi trikke!
“Titeeas on loomulik, kui uni tuleb südaöö paiku, aga Mirtelil on see nii jäänudki,” sõnab öökullitüdruku ema Merlin (32). “Panin ta õhtul hiljemalt poole kümneks voodisse, nagu mu ema soovitas, aga siis ta magas tunni ja silmad särasid jälle!” vangutab naine pead. Isegi perekondlik etendus “Tuled kustu ja kõik voodisse” ei kanna vilja.

“Kui Mirtel eelmisel sügisel sõime läks, proovisime ka nii, et ajasime ta kõikidel hommikutel natuke varem üles, et äkki läheb siis õhtul varem magama,” alustab ema lootusrikkalt, kuid lõpetab ohates: “Kuu aega ei saanud keegi magada! Olime lapsega mõlemad väsinud ja närvilised ning korjasin ise viirusi üles nagu sõimelaps. See oli kõik, mida saavutasime.”

On katsetatud ka üht karmimat sorti magamapaneku meetodit. “Mõtled, et lased lapsel natuke röökida, küll ta 20 minuti pärast väsib. Aga ei, ta pole seda nägugi! Tal pole lihtsalt veel uneaeg,” jutustab ema vett vedama läinud katsest.

Varahommikuste ärkajate vanematele tuntakse kaasa. Kui laps on aga hiline uinuja, pannakse see vanema mugavuse või lohakuse arvele, on Merlin kogenud. Need, kes etteheitva pilguga ei vaata, püüavad lohutada.

Unerütm muutub vanusega

Hommikuti ärkavad varem väikelapsed. Ajapikku nihkub rütm aga hilisemaks ja teismeeaks võib kunagisest “lõokesest” saada hoopis “öökull”.

Enamiku 18aastaste organismis vabaneb ööhormoon melatoniin alles tund enne südaööd, mistõttu ei teki neil ka tahtmist varem magama minna. Seega on hilisööni arvutis istumised ja pidutsemised selles eas hormonaalsete muutustega kaasnev nähe, mitte põhjus, miks noorte elu öötundidesse venib. Uuringud näitavad, et arvutite ja pidude keelamine selles eas noori varem magama ei aja.
Hommikune ärksus taastub 20. eluaastate algul ning selle kõrgpunkt saabub vanaduspõlves, kui organismi laiskus melatoniini toota inimese juba varavalges üles ajab.

Allikas: Stefan Klein, “Aeg. Aine, millest koosneb elu”