Siinsamas elutoas, klaveri lähedal, särab seinal foto suurest punasest lilleõiest, mida Reena märkas perepuhkusel olles Saksamaal ja mille oma fotokaga üles võttis. “Ma armastan teha makrofotosid loodusest: lilledest ja mesilastest, liblikatest ja oravatest.”

Reena õpib pildistamist fotokoolis juba teist aastat. Ühes tunnis ehmatas ta aga õpetaja päris ära. Tüdruk istus toolil, nagu poleks midagi lahti, ja järgmisel hetkel mõistis, et ei suuda enam jalgadele tõusta. Õpetaja sai väändunud jalgadega lapse kuidagimoodi siiski autosse aidata ja koju toimetada.

Sellised hetked käivad kaasas juveniilse idiopaatilise artriidiga, mis hakkas Reenat kiusama juba enne tema aastaseks saamist.

Haigus teeb piinavat valu

Reena vanemad imestasid ja samas ka rõõmustasid, kui nende tütar juba seitsmekuuselt kõndima hakkas. Arst aga leidis, et laps kasvab pikkuses liiga kiiresti ja tema luustik ei jõua sellele järele. Tüdruk oli kõigest üheksa kuud vana, kui tal diagnoositi krooniline liigesepõletik ja määrati ravi.
Umbes aasta hiljem, kui laps rääkis ja pikemaid maid maha kõndis, kurtis ta tihti jalavalu. Vanemad panid tähele, et tütar kergelt lonkab ja tema üks jalg on imelikult kõver. Kuna kohalik arst enam aidata ei osanud, pöördus pere Tartu Lastekliinikusse.

Aastaid püsis tüdruku haigus muutumatuna. “Lootsime, et äkki läheb paremaks või kasvab ta sellest välja, kuid tõbi hoopis ägenes. Nüüd on tal haiged juba viis liigest, lisaks põlvedele ka käeliigesed,” räägib ema Galina (34).

Artriit süvenes pärast aasta tagasi tehtud taastusravi Kohtla-Järve polikliinikus. Galina küll helistas füsioterapeudile ja seletas, et soojendav mudaravi ei sobi liigestele, kuid teda ei võetud kuulda.
“Mulle öeldi, et pole midagi. Tuleb katsetada ja vaadata, kas sobib või mitte. Neljandat korda ma enam minna ei saanud, sest käed läksid paiste ja hakkasid hirmsasti valutama. Sellest ajast peale ongi mu käed haiged,” jutustab Reena.

“Võib-olla oli põletik juba enne, kuid mudaravi andis viimase hoobi,” lisab ema.
Haigetele liigestele mõjub hästi pigem külm. Reena on olnud kolme minuti kaupa külmakapslis, kus 150kraadises külmas hakkavad haiged kohad kohe tunda andma. Pärast on aga mõnusalt lahe olla. Alati on olnud parem ka pärast sanatooriumikuuri, mille käigus keha on turgutatud veeprotseduuride ja massaažiga.
“Kõige tähtsam on aga igapäevane võimlemine. Ilma selleta ei saa,” ütleb ema Galina. Ka siis, kui laps on haiguse ägenedes kaks-kolm nädalat voodis, peab ta vähehaaval käsi-jalgu liigutama, et põletik tagasi annaks.

Keeruline ravi

Ära ei tohi jätta ka ravimeid, mida Reena võtab praegu lausa kahte sorti. Üks neist mõjus halvasti maole ja selle annust tuleb vähendada. Lisaks peab tüdruk sööma rauatablette, sest tema hemoglobiinitase kipub normist allapoole langema. Ja kui käed-jalad ajavad tuld välja, neelab ta ohtralt valuvaigisteid.

Samuti on oluline süüa tervislikku toitu, kust saab vitamiine. Rasvased, nisujahust ja säilitusainetega tooted ning magusad joogid on parem menüüst välja jätta.
Artriidihaige ravi ei ole lihtne, nagu pole lihtne kogu tema elu. “Vahel ma ikka mõtlen, miks ma ei võiks olla selline nagu teised,” räägib Reena.

Tüdruk ei tohi joosta ega hüpata ning võib kehalise kasvatuse tunnis koos teistega vaid natuke võimelda. Sporditrennidele ei tasu tal mõeldagi ja ka tantsutrennid jäävad ära. Vahel ta küll natuke keerutab tantsu koos väikese õe Carmeniga (7), kuid peab olema ettevaatlik, sest liigne pingutus võib kätte maksta. Õhtuti, kui on seljataga palju kõndimist, tüdruku põlved tavaliselt valutavad.
Valu võib lüüa liigesesse ka äkitselt ja muuta jalad liikumisvõimetuks. “Kord kõndisin koolitrepist üles ja tundsin, et ei saa enam edasi ega tagasi. Kohe helistasin emale, kes tuli appi. Mul on alati kaasas telefon või kui seda ei ole, siis sõbrannad, kes aitavad,” jutustab neiu.

Alates teisest klassist mängis Reena kodus süntesaatoriga ja soovis väga klaverit õppida. Viiendas klassis astus ta muusikakooli, kuid juba aasta pärast oli selge, et nädalas poolteist tundi harjutamist on talle liig. Praegu käib ta vabaõppes, mis kestab 45 minutit nädalas.
“Reenale meeldib väga muusika ja ta tahtis klaverit harjutada. Kui ta pidi muusikakoolist loobuma, küsis ta tükk aega, miks tema mängida ei saa. Et äkki võiks ikka veel proovida. Väikesele lapsele oli päris raske seda põhjendada,” meenutab ema kurvalt.

Ka ema haigestus

Nagu oleks perel kannatusi veel vähe, haigestus kaks aastat tagasi reumatoidartriiti ka ema Galina. “Olen spordiga tegelenud ja mõtlesin, et ei saa olla, et minul kunagi selline haigus tuleb, aga nojah...” jutustab naine.

Talle teeb häda üks puus ja sõrmed, mis päeva lõpuks kaks korda paksemaks paistetavad. Puusavalu on kasvanud nii suureks, et isegi valuvaigistid seda enam ei taltsuta. Naine pani kirja, mis kell täpselt tuleb järgmine tablett sisse võtta, et mõju kestaks. “Muidu ei saa ma magada, istuda või käia. Pidev valu on sees ja vahel tekib masendus... Mõtlen, et miks minu pere peab nii palju kannatama. Kui aga haiguses tuleb rahulikum periood, on kergem.”

Galina sõnul on neil vedanud, et neile on pakkunud palju õpetust ja tuge Reumahaigete Laste Ühing. Vanemad õpivad, kuidas seletada väikesele lapsele, miks ta peab piirama oma liikumist ja võtma ravimeid. Suuremad lapsed seda juba mõistavad, kuid võivad keerulise puberteediea saabudes ravist lihtsalt loobuda.

Raskeks muutub olukord siis, kui vanemad otsustavad, et nende laps enam ravi ei vaja. Galina teab, et üks 11aastane Sillamäe tüdruk ei suuda pärast ravi ärajätmist enam hästi kõndida ja tema jäsemed on moondunud. “Kui vanemad last ravimisel ei toeta, võib lugu päris karmiks minna.”
Kuigi Eestis ei tea Galina ega Reena inimest, kes oleks artriidist lahti saanud, leiab lootustandvaid näiteid välismaalt. Eestis on reumaliidu vahendusel käinud külas 23aastane Norra neiu, kelle seisund hakkas paranema 19aastaselt. Praegu teda liigesepõletik enam ei vaeva, ta tantsib ja töötab joogatreenerina.

Reena ei julge praegu tantsimisest veel unistada, tema eesmärk on lõpetada kõigepealt põhikool. “Ta on tubli laps ja õpib hästi, kuid kogu aeg on hirm, et tal halvemaks ei läheks ning ta saaks ikka liikuda ja koolis käia,” tunnistab ema.

Reena ise vaatab tulevikku julgemalt: “Tahan minna edasi gümnaasiumi, kus saan õppida süvendatult inglise, saksa ja rootsi keelt. See on minu unistus.”

Väärarengu riski saab vähendada

Tallinna Lastehaigla kirurg Ann Paal ütleb, et beebi pea- või seljaaju väärarengu riski saab oluliselt vähendada, kui last ootav ema tarbib piisavalt B9-vitamiini ehk foolhapet.

Mis haigus oli Hugol?

Hugol oli kuklapiirkonnas ajusong, mis on väga raske peaaju väärareng, aga Hugo õnneks väljendus see üsna kerge vormina. See, et laps areneb, on hea märk, et ta saab tulevikus elada nagu tema terved eakaaslased. Kuid väärarenguga on seotud rida varjatud probleeme, mida tuleb jälgida ja vajadusel kas ravi, rehabilitatsioonivõtete või õpetusmeetoditega täiendavalt mõjutada.

Miks tekivad sellised väärarengud?

Vastsündinute ajuhaigused on enamasti seotud loote väära arenguga emaüsas. Väärareng tekib, kui loote normaalseks kasvamiseks pole piisavalt häid tingimusi või kui arenevad struktuurid on algusest peale kõrvalekaldega normist.

Terve beebi sündimisel mängivad tähtsat rolli ema ja isa tervis, pärilikkus, vanemate toitumine, nende vaimne ja füüsiline seisund.

Närvisüsteem on kõige esmane, millest tulevase inimese areng algab, ja seda mõjutab B9-vitamiini ehk foolhappe tase ema kehas. Foolhappemolekulid suunavad uute rakkude teket ja eristumist ning ühtlasi kontrollivad seda.

Statistika järgi ohustab pea- või seljaaju väärareng iga 1000. beebit. Euroopas sünnib keskmiselt 4500 sellise väärarenguga last aastas.

Kuidas on võimalik väärarenguid ära hoida?

Praeguse teadusliku seisukoha järgi on profülaktika B9-vitamiini abil kõige tõhusam meetod vähendada haige beebi sünniriski. Foolhapet organism ise ei tooda ja seda saadakse suu kaudu foolhapperikka toidu või B9-vitamiini manustamise teel.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitusel võiksid kõik viljakas eas naised teada oma organismi foolhappetaset vereseerumis. Kui see on madal, tuleks B9-vitamiini tabletid appi võtta. Igal juhul on aga soovitatav beebit plaanivatel naistel kuu enne oodatavat rasedust ja raseduse esimesel kolmel kuul iga päev sisse võtta vähemalt üks foolhappetablett.

Kuidas opereeritud lapsed arenevad?

Vastsündinueas opereeritud laste tulevikuväljavaated on kergema väärarengu puhul üldiselt head. Areng käib looduse põhimõtte järgi, et noort taime annab õigel momendil õiges suunas koolutada ja kasvatada suureks normaalseks taimeks. Närvisüsteemi väärarengute puhul jäävad inimesele enamasti siiski suuremad või väiksemad probleemid kogu eluks.