Põistangpaelussi kandjateks on mets- ja koduloomad, eeskätt rebased, hundid, põdrad, hirved, kährikkoerad ning harvem koerad, lambad, sead, lehmad jm.

Parasiitide ringlusse võivad juhuslikult sattuda inimesed ja närilised, ennekõike hiired. Nakatunud looma väljaheitesse ilmuvad põistang-paelussi munad 5-7 nädalat pärast nakatumist ning pärast seda eritab loom neid roojaga. Roojaga väliskeskkonda (taimedele, marjadele, seentele, vette jm) sattunud munad säilivad eluvõimelistena mitu kuud ja pinnases aasta.

Kuidas inimene nakatub?

Marjade ja seente korjamisel ning hilisemal tooreste metsa-andide söömisel satuvad parasiidi munad kätele ja sealt suhu.

Kui tõsine haigus on põistangtõbi?

Põistangtõbi on raske haigus. Selle lõimetusperioodi pikkuseks on üks kuni mitu aastat. Inimese seedetraktis vabanevad munadest haigustekitajad, tungivad läbi sooleseina vereringesse ning kahjustavad eeskätt maksa ning harvem kopse, aju või kõhukelmet.

Vastus küsimusele "kas inimene võib nakatuda tooreid metsaande süües?" on jah.

Kui sageli on inimesed nakatunud põistangtõppe?

Põistangtõppe haigestumist on Eestis esinenud väga harva ja ainult üksikjuhtudel – viimase kahekümne aasta jooksul on kohaliku päritoluga põistangtõbe esinenud ainult kolmel inimesel. Seega on inimese põistangtõppe nakatumise tõenäosus Eestis väga väike.

Kuidas vältida põistangtõppe nakatumist?

Põistangtõppe nakatumise ennetamiseks:

- vältige tooreste metsaandide söömist;
- pärast metsaandide korjamist, peske esimesel võimalusel käed vee ja seebiga puhtaks;
- peske marjad või seened enne kuumtöötlemist hoolega puhtaks;
- tarvitage metsaande toiduks pärast kuumtöötlemist – moosi keetmisel ja seente kupatamisel parasiidi munad hävivad.

Allikas: Terviseamet