Taivi Tee (32) on käinud adenoidi­operatsioonil mõlema lapsega. Kohe seitsmeseks saaval Andero Taneril oli lõikus kaks aastat tagasi ning viieaastasel Andre Rasmusel seisab see peagi ees.

“Andero Taner hakkas öösiti norskama – isegi kui nohu polnud. Hoidis pidevalt suud lahti, nina kaudu ei hinganud. Nohu oli samuti tihti,” loetleb ema. Murega mindi perearstile ja sealt edasi kõrva-nina-kurguarsti juurde, kus selgus, et poisile on vaja teha operatsioon. “Kohe, kui sai selgeks, et adenoid on vaja eemaldada, olin operatsiooniga nõus, kuna olin kuulnud, et suure­nenud adenoid võib takistada kõne arengut. Anderol oli osa häälikuid kõnes puudu.”

Teeme kohe alguses puust ja punaselt selgeks: adenoid on ninaneelumandel. Teisisõnu, see pole mõni patoloogiliselt tekkinud moodustis, nagu vahel vääralt arvatakse. Adenoid paikneb ninaneelus, piirkonnas, kus ninaõõs ja neel on omavahel ühenduses, ning sarnaneb kurgumandliga. Adenoid on vaja eemaldada, kui see on suurenenud ja põhjustab kaebusi.

“Adenoidi suurenemist esineb põhiliselt lastel kuni puberteedieani, hiljem see taandareneb,” ütleb doktor Marika Tirmaste, Põhja-Eesti regionaalhaigla kõrva-nina-kurguarst. “Lastel võib adenoidi suurenemine olla füsioloogiline ehk loomulik, samas võivad seda põhjustada ka allergia ja ülemiste hingamisteede põletikud.” Operatsiooniks tekib vajadus, kui suurenenud adenoid takistab nina kaudu hingamist – tekib suuhingamine, norskamine ja ninakinnisus, mida ei põhjusta üksnes allergiline või infektsioosne nina limaskesta turse. “Samuti kui on korduma kippuvad mädase sekreediga ja pikalevenivad nohud, kõrva- ja põskkoopapõletikud,” selgitab arst.

Väsinud ja loid laps

Vajadust lõikuseks ei näita üksi nohu sagedus, vaid just selle iseloom – pikaldase kulu ja mädase eritisega nohu viitab ninas õhu liikumise takistusele suurenenud adenoidi tõttu. Ninahingamistakistuse tõttu võib uni olla rahutu ja esineda uneapnoed (üle viie sekundi kestvaid uneaegseid hingamispause), mistõttu laps ei puhka end korralikult välja, on päeval loid ja väsinud ega suuda hästi keskenduda.

“Lapsevanemal tasub tähelepanelik olla, kui varem tegus laps muutub loiuks, tal tekib adenoidne – kahvatu ja loid – ilme ning ta hingab läbi avatud suu,” ütleb doktor Tirmaste. Operatsioonivajadus otsustatakse kaebuste, arstliku läbivaatuse ja uuringute põhjal. “Lisaks nina seisundile – limaskesta värvus, paksus, eritise välimus, ninavaheseina võimalik kõverdumine – hinnatakse ka hambumuse anomaaliat, kurgumandlite suurust ja välimust ning keskkõrva trummikile seisundit,” loetleb tohter. “Vajadusel mõõdetakse trummikile liikuvust ja keskkõrva­ruumi rõhku. Abiuuringuna võib kasutada fiiberendoskoopi, millega saab hinnata ninakäikude ja ninaneelu seisundit lokaalanesteesias.”

Diagnoos pannakse kliiniliselt, see tähendab vaatluse teel, ja tegelikult puudub röntgenipildi vajadus. Viimast kiputakse sageli liiga kergekäeliselt tegema. Siin tasub vanematel tähelepanelik olla: millal on tõesti põhjust last kiiritada ja millal pole selleks tungivat vajadust.

Kui paarikümne aasta tagusest ajast on mõnel inimesel hirmsaid mälestusi adenoidi eemaldamisest – seda tehti ärkvelolekus –, siis tänapäeval toimub see protseduur ainult üldnarkoosis. “Operatsioon ehk adenoidektoomia kestab koos narkoosi sissejuhatava osa ja narkoosist väljatuleku ajaga 30–40 minutit,” kirjeldab doktor Tirmaste. “Adenoid eemaldatakse suu kaudu spetsiaalsete instrumentidega.”

Pabistada pole vaja

Vahetult enne haiglasse tulekut ei tohi olla ägedat ülemiste või alumiste hingamisteede põletikku, näiteks nohu või köha. Enne lõikust tehakse vere kliiniline analüüs ja hüübimistest. Protseduur ise toimub päevakirurgilisena: söömata-joomata hommikul haiglasse ja kui kõik on korras, saab juba kolm-neli tundi hiljem koju.

“Vahetult pärast operatsiooni võib esineda veritsust ninast ja neelust – last jälgib ja kontrollib arst. Kui veritsust ja iiveldust ei ole, võib alguses narkoosist toibudes puhast vett juua. Kosudes süüa vähehaaval pehmemat sooja, kehatemperatuuril toitu,” õpetab arst. “Võib kaasneda palavik, mis tavaliselt ei kesta kauem kui paar päeva. Vajadusel määrab raviarst põletiku­vastase ravi. Esimestel päevadel võib esineda kerget neelamisvalu, mille vastu aitab valuvaigisti.”

Veritsusohu tõttu soovitatakse nädal aega pärast adenoidektoomiat hoiduda füüsilisest koormusest, trennist ja kuumaprotseduuridest (saun ja vann). Kui laps on terve, võib laste­aeda või kooli minna nädala pärast. Järelkontroll pole alati vajalik.

Taivi Tee tunnistab, et üldnarkoosis operatsioon on ilmselt emale psühholoogiliselt raskem kui lapsele, sest kogu protseduur tehakse iseenesest kiiresti. “Sel päeval muretsesin ma ise rohkem kui laps. Andero oli väga tubli,” meenutab ema. “Läksime varakult haiglasse. Meid vormistati sisse ja saadeti palatisse, lapsele anti selga haiglariided. Mingi hetk sai ta rahustavat ravimit, mis tegi ta uimasemaks. Muidu poiss veidi kartis üksi jäämist, kuid siis see hirm kadus. Jalutasin voodi kõrval kaasa, kui ta ära viidi, ja jäin ootama. Umbes pool tundi hiljem mind kutsuti. Ootasin lapse kõrval, kuni ta ärkas. Kõik läks hästi. Arst mainis, et väga suur adenoid oli. Imestas, et sealt üldse õhk mööda käis.”

Taastumine läks ema sõnul samuti hästi. “Kui poiss narkoosist ärkas, oli ta veidi uimane, kuid rahulik. Umbes tund aega hiljem toodi jäätist. Jäätise sai Andero, ümberolevat vahvlit ta süüa ei tohtinud, see jäeti mulle,” muigab Taivi. “Siis vaadati laps veel üle ja jälgiti paar tundi ning õhtul kella nelja-viie paiku saime juba koju.”

Operatsioonist on kasu

Andero Taneri enesetunne paranes juba paari tunniga. “Palatis oli laps aktiivne ning polnud arugi saada, et alles oli tal operatsioon,” kiidab ema. “Varusin igasugu valuvaigisteid, kuid neid ei läinud üldse vaja. Koju sõites tundis Andero küll veidi väsimust, kuid muud ei midagi. Kokkuvõttes taastus ta väga hästi.”

Pärast adenoidi eemaldamist oli poisile eneselegi harjumatu, et tal nina “läbi käib”. Praegu on seis väga hea: ninast käib õhk ilusti läbi, öösiti laps enam ei norska ning saab rahulikult magada. Ema kiidab: “Juba kuu aega pärast operatsiooni tajusin kõnelist arengut. Enne olid vaid mõned sõnad, mis tal korralikult õnnestusid. Logopeedi sõnul võiski üheks põhjuseks olla suurenenud adenoid. Varsti hakkas lapse kõne paranema iga nädalaga. Häälikud, mis enne puudusid, tulid nüüd välja. Hetkel on Anderol puudu vaid r-täht.”

Teise poja operatsioon oli artikli tegemise ajal alles ees. “Andre Rasmusel on samad sümptomid: suu pidevalt lahti, öösiti norskab kõvasti,” tõdeb ema. “Temaga käisime kõrva-nina-kurguarsti juures uuringutel, sest tekkis kahtlus, et üks kõrv ei kuule hästi.” Seal selgus muuhulgas, et poisil on suurenenud adenoid, ning määrati aeg selle eemaldamiseks. Taivi: “Praegu ma natuke muretsen, sest mu pisem poja on hellem ja tundlikum. Kardan, et narkoosist ärkamine võib tal veidi keerulisem olla, kuid olen ta kõrval ja saame kindlasti hakkama. Peamine, et norskamisest lahti saab! Laps ise ärkab öösel selle peale, et norskab kõvasti ja hingata on raske.”

Teistele emadele, kes mingil põhjusel operatsiooni pelgavad, ütleb Taivi julgustuseks, et tasub see tee ette võtta küll. Olme osas soovitab ta enne haiglasse minekut veidi eeltööd teha ja uurida, kas majas on kohvik või kohviaparaat. “Hommikul varakult minnes ja alles õhtul välja saades – lapsevanem on terve päeva söömata. See aeg, kus laps ära on, pole eriti pikk. Kui kohvik lähedal, saab seal kiirelt midagi hamba alla võtta, aga muidu peaks küll võileivad kaasa tegema.”

Kas teadsid, et tellides digiajakirja, on sulle mugavalt kättesaadavad arhiivilood?