Mis siis toimub? Inimesed pole mitte ainult paksemad, vaid nad ka ei saa aru, et on paksud

Selle asemel, et hinnata oma kehakaalu teaduslikust ja tervislikust vaatevinklist, võrdleme me end teiste inimestega ning kõik tundub korras olevat, sest ülekaalulisi on ümberringi nii palju.

Ühes faktoriks võib olla seegi, et kehakaalust rääkimine on tabu. Samas on rasvumise plahvatuslik levik andnud hoogu kaalulangetamisärile, mis muudkui korrutab — kaotage lisakilod! “Kuid halbade sõnumitega on juba kord nii, et neid kiputakse eirama,” märgivad uurijad. Ning seda raskem on, eriti noorte seas, kultiveerida arusaama sellest, milline kehakaal on tervislik.

USA-s on peaaegu kolmandik lapsi ülekaalulised, 35% neist jätkavad rasvunutena täiskasvanueas. Ameerika Ühendriigid on üldse üks rasvunumaid riike maailmas, kui nii võib öelda. Ja lihtsalt inimestele ütlemisega, et te olete paksud, seda probleemi ei lahenda. Piir tervislikkuse ja välimuse vahel on üsna õrn.

Söömishäireid esineb üha enam, eriti noorte hulgas

Maailmas, kus ilustandard on kujunenud üsna ebaõiglaseks, on oluline rõhutada enesekindlust ja enesest lugupidamist. Ülekaalulisus on aga tõusuteel. “Trend on väga ohtlik,” ütleb dr Jian Zhang. Lisaks sellele on probleem mitmetahuline — mürsikud on paljude asjade suhtes tundlikud ja üks neist on välimus, millele väga palju rõhku pannakse.

Teadlased analüüsisid USA rahvusliku toitumis- ja terviseuuringu andmeid ja kõrvutasid 2000-2500 12-16 aasta vanuse nooruki tervisenäitajaid 1990. aastate algul, 2007. ja 2012. aastal. Vaadati ka kehamassiindeksit, millega lapseea rasvumist päris hästi hinnata saab ning küsiti lastelt täiesti otse: “Kas sa pead ennast üle-, ala või normaalkaaluliseks?”

Kui võrreldi erinevatel uuringuaastatel antud hinnaguid, siis selgus, et lapsi, kes arvasid, et nad on ülekaalulised, on kaasajal 30% vähem kui paarkümmend aastat tagasi.

Kõige kurvem on olukord 12aastaste hulgas: võrreldes kahekümne aasta taguse ajaga hindab 40% ülekaalulisi lapsi vähem oma kehakaalu liiga suureks

Isegi siis, kui võtta arvesse selliseid faktoreid nagu rass, sugu ja sotsiaalmajanduslik seisund, on muutus karm. Kõige kesisem arusaam oma kehakaalust on valgetel rikastel lastel. Ühelt poolt on see tingitud asjaolust, et vähemusgruppidesse kuuluvate laste valearusaam oma kehakaalust oli juba varemgi olemas, kuid see näitab ka, kui laialt muutused levinud on.

Kaalu on raske langetada isegi siis, kui sa ülekaalust teadlik oled. Selle teadmise eiramine on aga tõsiselt ohtlik. On ju teada tõde, kui raske on lastel aru saada keelamisest: “Ära tee, ära söö …” Hullemaks teeb asja seegi, et isad-emad vaatavad samuti lapse paksusest mööda, hoopis enam kui 20 aastat tagasi.

“Ühiskond on takerdunud suletud ringi,” on dr Zhang veendunud. “Vanemad usuvad valesti, et nende lapsed on terved, ei võta midagi ette ning see omakorda suurendab tõenäosust, et lapsed lähevad veelgi paksemaks.”

“Lapsevanemad, õpetajad ja tervisespetsialistid peavad teismeliste arusaamu korrigeerides olema väga ettevaatlikud. Tervise heaks, mitte rasvumise vastu, on meie sõnum,” selgitab dr Zhang.