Miks mõned inimesed gripiviirusele väga vastuvõtlikud on?

Inimese vastupanuvõime gripiviirusele võib sõltuda vaid ühest geenist, avastasid Inglismaal asuva Sangeri instituudi uurijad.

Inimesed, kel on mutatsioon geenis IFITM3, põevad grippi raskemalt ja satuvad suure tõenäosusega haiglasse, vahendab Novaator.ee. Geen mõjutab keha immuunvastust ja sellelt toodetav valk kaitseb rakke viirusnakkuste eest.

Kui valku on rakkudes suurel hulgal, ei saa viirus kopsudesse levida. Valgupuuduses kehas aga rändab viirus vabalt ringi ja haigus kulgeb raskemalt. Nii muudab mutatsioon keha rakud gripile vastuvõtlikumaks.

Sangeri instituudi viroloogid määrasid IFITM3 viirusvastase toime kindlaks sõeluuringu abil. See näitas, et valk pidurdas nii gripi kui ka dengue viiruse kasvu kudedes.

Seejärel tegid Paul Kellami juhitud uurimisrühma liikmed katseid hiirtega, kel oli geen eemaldatud. Sellistel närilistel tekkisid gripiviirusega nakatumisel ülirasked haigusnähud. Järgmise sammuna uurisid teadlased gripiga haiglasse sattunud inimeste geene. Paljudel nendest oli mutatsioon IFITM3-geenis.

Uurijad järeldasid, et sarnase geenimuutusega inimesed on gripipandeemiate ajal kõige ohustatumad. Samuti võib mutatsioon soodustada nakatumist dengue viirusesse. "Üksainus viirusevastane valk võib täielikult muuta gripi ja ilmselt ka teiste viirusnakkuste kulgu nii hiirtel kui inimestel," selgitas Kellam.

Teadlase sõnu vajab valgu toimemehhanism vajab veel täpsemat uurimist, kuid on selge, et geenivariant mõjutab seda, kui raskelt viirushaigusi põetakse.

Tulevikus on võimalik kindlaks teha, kas inimesel on nakatumist soodustav geenimutatsioon ning selle info põhjal saab ta end lasta näiteks eelisjärjekorras vaktsineerida.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.