Miks on lapsed nii tihti haiged?


Miks on lapsed nii tihti haiged?
Foto: Shutterstock

Kui lasteaias käiv võsuke vaid nädal pärast eelmise haiguse taandumist taas köhib ja nina vesistab, siis miks see nii on?

Kõige tihemini põevad lapsed ülemiste hingamisteede viirusnakkusi. Võrreldes täiskasvanutega, haigestuvad nad hulga sagedamini, ja seda just väikelapseeas (1–3 a). Umbes kümnendik väikelastest haigestub ka eakaaslastega võrreldes kergemini ning neid nimetatakse sageli põdevateks lasteks.

Meditsiinikirjanduses on välja toodud, et väikelaps võib ägedaid viirusnakkusi põdeda aastas isegi kuni 11 korda, eelkooliealine umbes 8. Osa neist võivad olla ka oksendamise-kõhulahtisusega kulgevad viirushaigused. Sellist haigestumissagedust loetakse veel tavapäraseks.

Koolilastel põdemine üldjuhul väheneb. Meie kliimavöötmes on lapsed suvisel perioodil enamasti terved, seega jääb lõviosa põdemisi vahemikku sügisest kevadeni. Kui võtta arvesse, et ülemiste hingamisteede viirushaigus kestab keskmiselt 1–3 nädalat, jääbki mulje, et laps on selle 9 kuu sees pidevalt haige.

Sageli haigestumise põhjuseks on laste immuunsüsteemi eripära – ebaküpsus. Aja möödudes immuunsus areneb ning koolieas saavutab enam-vähem samalaadse taseme kui täiskasvanul.

Kuna vastsündinu saab emalt kaasa kaitsekehasid, mis suudavad teda aidata esimeste elukuude jooksul, on kõige haavatavam iga viirushaiguste põdemisel just periood poolest kuni 3. eluaastani. Immuunsus ise on siis veel nõrk, varasemat kokkupuudet viirustega, mis nakatumisel kaitseks, ei ole, ja laps haigestubki.

Haigestumist soodustavad tegurid

Seotud lood:

Nagu eespool öeldud, ei põe kõik lapsed haigusi sama sagedusega. Võib välja tuua ka teatud riskitegurid, mis soodustavad tihedat haigestumist. Väga oluline näib olevat lasteaias/-sõimes käimine, kusjuures ei ole olulist vahet, kas laps on seal 5 päeva nädalas või harvemini. Ka rühma suurus ei pruugi rolli mängida – haigestutakse kuuelapselistes erahoidudeski.

Miks just lastekollektiiv? Põhjusi on mitu, alates sellest, et pidevalt puututakse kokku teiste lastega, kes võivad olla nakatunud. Ka korralik kätepesu pole veel harjumuseks saanud, omavahel jagatakse viirusosakestega kaetud mänguasju.

Loe veel

Üsna oluline võib olla ka stressifaktor: eemalolek lähedastest, pidev režiimihoidmine, mürarikas keskkond ja vähenenud võimalused lasteaiaõpetaja tähelepanu saada. 1–3aastased põevad kollektiivis käies enam kui juba veidi küpsema immuunsüsteemiga vanemad
lapsed.

Teine tähtis väline riskifaktor on õhusaaste, sh passiivne suitsetamine. Alati ei piisa ka sellest, kui vanemad õues suitsetavad – lõhn jääb külge nii vanemale endale kui kantavatele riietele, samuti sisustusele (pehme mööbel, aga ka autos istmekatetele).

Haigestumist võib soodustada ka liiga kuiv ja soe või, vastupidi, rõske õhk kodus. Stressist oli juba juttu – see ei ole probleemiks vaid lasteaia puhul, ka kodusele lapsele mõjuvad vähene uni ja probleemsed peresuhted (vahel ka õe-venna sünd) immuunsust alandavalt. Riskitegureid on teisigi.

Millal otsida taustahaigust?

Olulisem sellest, kui sageli laps põeb, on see, kuidas ta põeb. Krooniliste haiguste puhul on tavaliselt olemas iseloomulikud tunnused, näiteks “vilistav hingamine” astma korral ja paks rohekas nohu, pidev ninahingamistakistus ning norskamine adenoidi suurenemisel.

Ka siis, kui laps põeb ebatavaliselt raskelt, ei võta kaalus-kasvus juurde või esineb tal sageli bakteriaalseid infektsioone (kas juba esmaselt või viirushaiguse tüsistusena), on põhjust edasi uurimiseks.

Kuidas aidata neid lapsi, kel eelnevaid ohumärke ei ole? Paraku ei olegi siin paremat retsepti kui aeg: lapse kasvades täiustub ka immuunsüsteem ning ta suudab haigustele paremini vastu panna.

Mõned mõtted siiski veel.

Ravist ja ennetamisest

Kui laps on haige, tuleks ta kollektiivist koju jätta. Tähtis on piisav puhkus ja uni, rohke vedeliku joomine. Sümptomite leevendamisel ja tüsistuste tekke ärahoidmisel võib olla abi rahvameditsiinist ja apteegis pakutavast. Nendeks võivad olla jalavannid palaviku puudumisel, nuuskamise õpetamine, nina puhastamine ja/või inhalatsioonid füsioloogilise lahusega, hanerasv rinnale ja jalataldadele.

Valu või palaviku (alates 38 kraadist) puhul sobivad paratsetamool või ibuprofeen, kuid mitte aspiriin, mis võib lastele ohtlik olla Reye sündroomi potentsiaalse ohu tõttu. (Reye sündroom on kesknärvisüsteemi ja maksa raske kahjustus, mis võib tekkida mõne viirusnakkuse või viirushaiguse ajal tarvitatud aspiriini järel.)

Spetsiifilised soovitused sõltuvad juba kaebustest.

Lapse hilisemas eas lasteaeda saatmine võib ennetada sagedasi haigestumisi. Korduvalt põdev laps võiks jääda veidi pikemaks ajaks koju, et immuunsus jõuaks taastuda ja ei tekiks kohe uut nakatumist. Piisav uni, mitmekülgne söök ja mõõdukalt värskes õhus viibimine aitavad haigestumist ennetada.

Leitud on, et vähendama peaks passiivse suitsetamise mõju, järgima vaktsineerimiskava juhiseid ning soosima rinnapiimaga toitmist esimesel eluaastal. Immuunsust tõstvatel preparaatidel, sh multivitamiinidel ei ole uuringutes kahjuks leitud haigusi ennetavat mõju. Ainuke erand vitamiinide hulgas on D-vitamiin, millest Eestis enamasti vajaka jääb.


Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare