Millal tuleks lapsega esimest korda hambaarsti külastada?


Millal tuleks lapsega esimest korda hambaarsti külastada?
Maxilla

Esimene külastus hambaarsti juurde peaks toimuma ühe- või kaheaastaselt. Selles vanuses ei tohiks veel hambaauke olla ning visiidi eesmärk on eelkõige lasta lapsel kabineti ja hambaarstiga tutvuda. Samuti kontrollib arst hammaste hügieeni ning annab vajalikke soovitusi toitumiseks.

Kindlasti tuleks vältida olukorda, kui laps jõuab esimest korda hambaarsti juurde alles siis, kui hambas on juba auk, või veel hullem – hammas juba valutab.

Kuidas last hambaarsti juurde minekuks ette valmistada?

Kodus tuleks lapsele seletada, miks on hambaarsti külastus vajalik ning mis teda hambaarsti juures ees ootab. Talle võib lugeda hambaraviga seotud raamatuid või näidata multifilme.
Lapsevanem mängib suurt rolli selles, kas lapsel tekib hambaarstihirm või mitte. Kindlasti ei tohiks lapsele öelda: “Ära karda, hambaarst ei tee sulle haiget/süsti!” Lapsesõbralik hambaarst ei kasuta hirmutavaid sõnu, selle asemel öeldakse süsti kohta, et paneme hamba tuttu, puur on aga hambadušš jne. Esimesel visiidil tutvub laps kabinetiga ning vaadatakse üle kõik hambad, vajadusel pestakse puhtaks, et laps harjuks suus toimetamise ja erinevate häältega. Kui mõni hammas vajab ravi, alustatakse sellega üldjuhul alles teisel vidiidil ning ka siis on soovitatav alustada kõige väiksemast august (kui just mõni hammas ei valuta).

Seotud lood:

Kui tihti tuleks lapsega hambaarsti juures kontrollis käia?

Lapsega peaks käima hambaarsti juures regulaarselt iga kuue kuu järel. Isegi kui ükski hammas ei vaja ravi, on oluline kontrollida hügieeni ning hammaste õigeaegset vahetumist ja hambumust. Regulaarne külastus aitab vältida ka hambaarstihirmu teket.

Kuidas hoida lapse hambad võimalikult kaua võimalikult tervena? Kas on tõsi, et kaaries on nakkav ja et lapsi ei tohiks toita enda söögiriistaga?

Kohe, kui esimesed piimahambad on lõikunud ehk hambad paistavad igemest välja, tuleb neid puhastama hakata. Äsja suhulõikunud hambaid on mugav puhastada pehme silikoonist näpuharjaga. Võib kasutada ka hambaharja, mis peab olema pehmete harjaste ja väikese peaga.
Soovi korral võib kasutada spetsiaalset imikute hambapastat, mis on ette nähtud kasutamiseks vanuses 0‒3 aastat. Ära hambapastaga liialda – määri harjased pastaga ainult õrnalt kokku.
Hambakaaries on edasikantav haigus ja selle peamine tekitaja on Streptoccus mutans. 70–80% lastest saavad nakkuse emalt, ülejäänud lapsed isalt, õdedelt/vendadelt, lapsehoidjalt jne. Sülg on tähtsaim faktor mikroobide edasikandumises. Mida varem laps S. mutansiga nakatub, seda varem avaldub kaaries.

Maxilla

Soovitused hambasõbralikuks käitumiseks

  • Hammaste puhastamiseks vali lapsele sobiv aeg ja asend.
  • Lapse söögiriistu ja lutti ei tohi keegi teine oma suhu panna. Lapse joogikruusist joogu ainult laps.
  • Lapse hambaharja hoia teiste pereliikmete omadest eraldi.
  • Lisatoitu andes ära liialda süsivesikutega.
  • Ära anna lutipudelist magusaid jooke.
  • Kui imikul on hambad juba suus, siis jälgi, et tema söögikordade vahel oleksid pausid. Katsu neid tasapisi pikendada. Võimalusel loobu öisest toitmisest.
  • Magavalt lapselt võta rind või lutipudel suust ära.
  • Öise toidukorra lõpetuseks anna lonks vett.

Millised toitumisharjumused on lapse hammastele kõige kasulikumad?

Tervislik toitumine, suhkrukoguse vähendamine ja vee joomine on olulised, aga hambaaukude peamine tekkepõhjus on liiga sage söömine. Iga kord, kui sööme või joome midagi, mis ei ole vesi, saavad mikroobid energiat ja hakkavad hapet tootma ehk tekitavad happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Sõltuvalt toidust või joogist kestab happerünnak minimaalselt 20 minutit. Söögikordade vahel tuleb hammastele appi sülg, mis aitab neutraliseerida hapet ning hammastel jälle tugevaks saada. Kui sööme liiga tihti, on mikroobidel pidevalt energiat hapet toota. Nii ei jõua sülg hambaid kaitsta ja tekivad hambaaugud. Et hambad saaksid taastada oma tugevuse, tuleb pidada toidukordade vahel kolm tundi pausi. Pausi ajal tohib juua ainult puhast vett.

  • Pea toidukordade vahel kolm tundi pausi.
  • Anna lapsele janu korral juua vett.
  • Mahla, morssi, jogurtit ning suhkruga teed anna lapsele juua üksnes põhitoidukorra ajal.
  • Magustoitu tuleks soovi korral süüa kohe söögikorra lõpus, mitte mõne aja möödudes.
  • Harjuta laps sööma tervislikke suupisteid: näiteks juur- ja puuvilju, marju, pähkleid, seemneid ning juustu.

Milliseid kaariest ennetavaid tegevusi on võimalik lapse hammastele hambaarsti juures teostada?

  • Fluorlakkimine
  • Hammaste mälumispindade vagude katmine hermeetikumide ehk silantidega kohe pärast hammaste suhulõikumist.
  • Kõige tõhusam on siiski regulaarne kodune hammaste pesu hommikul ja õhtul fluori sisaldava hambapastaga vähemalt kaks minutit.
  • Pärast iga söögikorda võiks närida ksülitooli sisaldavat närimiskummi – ksülitool pidurdab streptokokkide paljunemist hambakatus ja on seega oluline kaariese levikut takistav vahend.

    Maxilla

Mis on fluorlakkimine?

Fluoriid on hammastele kasulik mineraal. Kõige paremini toimib see hammastele väikestes annustes ja sagedasti kasutades – harjates hommikul ja õhtul hambaid fluoriidi sisaldava hambapastaga. Fluoriid rikastab hambaemaili ning suurendab ka sülje fluorisisaldust, mis on oluline hammaste remineralisatsiooni protsessi jaoks.

Fluorlakk on fluoriidi kontsentreeritud vorm, mida kannab hamba pinnale hambaarst. See ei ole püsiv lakk, kuid tänu oma kleepuvale iseloomule on see mitme tunni jooksul hambapinnaga kontaktis. Fluorlakki kasutatakse kaariese ennetamiseks, samuti aitab dentiini ülitundlikkuse korral.

Internetist on võimalik leida väiteid, et fluoriid on tervisele kahjulik ja sellega ei tohiks inimorganism kokku puutuda. Kas vastab tõele?

Igapäevasel hammaste harjamisel fluoriidi sisaldava hambapastaga on tähelepanuväärne kaariest ennetav efekt. Vähendamaks fluoroosi tekke riski hambapasta allaneelamise tõttu peab selle doseerimist kontrollima lapsevanem.

Juba alla kolmeaastasel lapsel peaks kasutama täiskasvanu hambapastat minimaalses koguses – seda ainult harjastele määrides. See aitab ära hoida kaariest, kuid ei suurenda oluliselt fluoroosi tekke riski. Väikese koguse all on mõeldud umbes 0,1 ml suurust kogust, mis teoreetiliselt võimaldaks 1000 ppmF hambapastaga hambaid harjata 13 korda päevas, enne kui ületataks päevane lubatud fluoriidikogus. Sedagi eeldusel, et kogu kasutatud hambapasta neelatakse alla.

Üle kolmeaastased lapsed võiksid kasutada herneterasuurust kogust (0,25 ml) täiskasvanu hambapastat. Teoreetiliselt võiks sellise kogusega 1000 ppmF hambapastaga hambaid pesta (sealjuures kogu hambapastat alla neelates) kaheksa korda päevas, enne kui ületataks ööpäevane lu- batud fluoriidi doos.

Uuringutulemused kinnitavad hambapasta fluoriidisisalduse ja kaariese vähenemise vahelist otsest seost. Kaariese esinemine vähenes märgatavalt ainult üle 1000 ppmF hambapasta kasutamisel. Veel parem oleks kasutada 1500 ppmF hambapastat, mis oli kaariese ennetamisel keskmiselt 9,7% efektiivsem kui 1000 ppmF hambapasta.

Fluoriidi sisaldava hambapasta efekt on korrelatsioonis selle kasutamise sagedusega. On olemas statistiliselt oluline erinevus, kas fluoriidi sisaldavat hambapastat kasutatakse üks või kaks korda päevas. Parim tulemus saadakse, kui hambaid pesta kaks korda päevas vähemalt kaks minutit.
Suu loputamine veega pärast hammaste harjamist vähendab fluoriidi kogust suus ja niimoodi ka selle kaariest ennetavat efekti. Lapsi peaks õpetama üleliigset hambapasta vahtu suust lihtsalt välja sülitama, mitte loputama suud veega. Rootsis 4–7-aastaste laste hulgas tehtud uuringus leiti, et pärast hammaste pesemist suud mitteloputanud ja kahe tunni jooksul pärast hambapesu söömisest hoidunud rühmas olid kolme aasta möödudes kontrollgrupiga võrreldes hambad 26% tervemad.

Maxilla

Mis on ksülitool ja kas see on hambakaariese profülaktikas arvestatav abivahend?

Ksülitool mõjutab peamise hambaauke põhjustava bakteri Streptococcus mutans’i elutegevust, pidurdades selle paljunemist. Tavalisest süsivesikust saab bakter energiat ning ainevahetuse käigus eraldub hape ehk tekib happerünnak. Ksülitoolist bakterid energiat ei saa. Seepärast vähendab selle tarvitamine söögikorra lõpus happerünnakut. Lisaks soodustab ksülitoolipastill või -näts sülje eritumist, mis omakorda puhastab ja kaitseb täiendavalt hambaid. Ksülitool vähendab bakterite taseme langetamisega seoses ka hambakattu. Selleks, et ksülitooli kasulik mõju hammasteni jõuaks, tuleb seda manustada vähemalt kolm korda päevas kohe pärast söögikorda ning soovituslikult ka söögikordade vahepeal.

Mis on silant?

Silant täidab hamba mälumispinnal olevad õnarused ja hoiab seega ära sinna kohta toidujäänuste ja bakterite kogunemise, lisaks lihtsustub hamba puhastamine. Seega hoiab silant ära ka hambaaugu tekke. Silant asetatakse hambale kohe pärast hamba suhu lõikumist, mil hammas on haigustekitajate suhtes kõige vastuvõtlikum (esimesele purihambale seega 5–7-aastaselt). Silandi asetamine on valutu protsess, mille käigus ei eemaldata hambakude. Kui hambapind on juba kahjustunud, siis silanti asetada ei või – sellisel juhul ei ole visuaalselt silandi alt kaariest võimalik tuvastada ning hambaauk võib areneda väga suureks.

Mida teha, kui laps öösiti hambaid krigistab ja millest see tulla võib?

Hambaid krigistavad kuni 15% lastest. Bruksismi esineb kõige sagedamini öösel, lapse uneajal. Arvatakse, et laste puhul tuleneb krigistamine närvi- ja lihassüsteemi ebaküpsusest. Hammaste krigistamine võib sageneda stressirohketes oludes. Ka hammaste lõikumisel krigistavad lapsed sagedamini. Vahel on põhjuseks vale hambumus. Lapse arenedes ja kasvades, kui ka närvi- ja lihaskond küpsevad, hammaste krigistamine enamasti kaob. Seega kui avastad, et laps krigistab öösiti hambaid, pole muretsemiseks põhjust, kuid kui hammaste krigistamine on igaöine ja pikaajaline, tuleks probleemiga kindlasti tegeleda.

Mis on kida ning millisel juhul ja millal tuleks see eemaldada?

Keelekida seob keelt ja suupõhja. Lühikese keelekida tõttu on takistatud keele vaba liikumine. Ebanormaalne keelekida võib põhjustada imikute toitmisprobleeme ja kõnehäireid rääkima õppimisel. Paljudel juhtudel korrigeeritakse keelekida juba sünnitusmajas, sageli väheneb kida aga ise ega nõua kirurgilist sekkumist.

Huulekida ühendab huult ja igemeid. Paljudel juhtudel kinnitub ülahuulekida madalale esihammaste vahele. See takistab lastel hammaste õiget lõikumist. Tekib hambavahe ehk diasteem. Hilisemas elus võib huulekida valest kinnitusest ja pidevast tõmbest tekkida igemete taandumine. 50%-l 6–8-aastastest lastest esineb diasteem esihammaste vahel, mis lõualuude edasise kasvu ja jäävhammaste lõikumisega taandub iseeneslikult. Kui ka pärast teiste intsisiivide lõikumist pole hambavahe sulgunud, on soovitatav kida korrigeerida, et silmahammaste tulekul saaks diasteem iseeneslikult sulguda.

Kas laste hambaravi on kallis?

Eesti Haigekassa tasub alla 19-aastaste kindlustatute hambaravi eest. Pärast 19-aastaseks saamist osutatakse tasuta hambaravi ühe aasta jooksul ainult juhul, kui ravivajadus ilmnes patsiendi viimase visiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati.

Kõigil hambaravikliinikutel ei ole Eesti Haigekassaga laste hambaravi lepingut. Lapsevanemal on õigus valida oma lapsele hambaarst. Seega võib lapsevanem alati valida lapsele sellise kliiniku/hambaarsti, kelle juures on lapse ravi haigekassa poolt tasutud.

Kas haigekassa tasub ka alla 19-aastase esteetilise hambaravi eest (soodapesu, laminaadid, kroonid)?

Haigekassa tasub vaid nende teenuste eest, mis on kirjas Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus. Soodapesu, kroonid, laminaadid hetkel sinna loetellu ei kuulu.

Millisel juhul tasub Eesti Haigekassa lapse breketiravi eest?

Väga raskete lõualuude asendiprobleemide ja hambumushäirete korral tasub kuni 19-aastaste laste ravi eest Eesti Haigekassa. Esimesel visiidil ütleb ortodont, kas lapsel on haigekassa tasustatav diagnoos ja kas arstil endal on leping haigekassaga. Suurem osa hambumuse häiretest on vähem tõsised ning ravi eest peab tasuma perekond ise.

Haigekassa tasub ravi eest järgmiste diagnooside korral.

  • Ülemine lõualuu on alumisest 9 mm või enam eespool.
  • Alumine lõualuu on ülemisest eespool.
  • Esimeste hammaste kontakt puudub ja kokku puutuvad ainult tagumised purihambad.
  • Kui õigel ajal pole lõikunud eesmine lõikehammas või silmahammas.
  • Kui ühel lõualuu poolel pole moodustunud rohkem kui üks jäävhammas (kui puudub intsisiiv, kaniin või rohkem kui üks hammas lõualuu kummalgi poolel).
  • Huule- ja suulaelõhe ning teised näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud.
  • Hambumusanomaalia raske või keskmise raskusastmega obstruktiivse uneapnoe korral, juhul kui adenotonsillektoomia ja positiivne õhurõhuravi (CPAP) on osutunud ebaefektiivseks.
  • Sügav traumeeriv hambumus, mille korral alumised lõikehambad on otseses kontaktis limaskestaga.
  • Külgmine risthambumus kolme ja enama hamba ulatuses lõualuu ühel poolel, mille korral on oluliselt häiritud näo sümmeetria ning lõualuude areng ja kasv.

Millistel juhtudel on vajalik teostada lapsele narkoosis hambaravi?

Üldjuhul saavad kõik lapsed väiksest hirmust üle ja hambad korda. Mõni laps on koostööks valmis kohe esimesel visiidil, mõni vajab keskkonnaga harjumiseks enne paari korda. Harva leidub ka selliseid lapsi, kes ei olegi nõus kabinetis hambaid ravima, sellisel juhul tuleb teostada narkoosis hambaravi.

Narkoosis hambaravi võib kõne alla tulla ka järgmistel juhtudel:

  • suur hirm hambaravitoimingute ees, mis ei möödu ka pärast mitmendat visiiti
  • vajadus ravida väga palju hambaid
  • hambaravi takistav tugev okserefleks
  • allergia kohalikule tuimestusele
  • füüsiline või vaimne puue

Millist hambapastat tuleks kasutada lapse hammaste pesuks?

Lapse hambaid tuleks hakata pesema kohe pärast esimeste hammaste lõikumist. Esimesed hambad lõikuvad umbes kuue kuu vanuselt. Hambapastas olevat fluori ei ole soovitatav alla neelata. Alla 2,5–3-aastane laps ei oska hambapasta vahtu välja sülitada, seepärast tuleks neil, kes pastat välja sülitada ei oska, pesta hambaid ainult veega või kasutada spetsiaalselt väikelastele mõeldud hambapastasid.

Üle kolmeaastastel lastel võiks eelistada fluoriide sisaldavaid tooteid, mis aitavad vältida hambaaukude teket. Uuringud on näidanud, et fluoriidid tugevdavad hambavaapa, muutes selle happerünnakule vähem vastuvõtlikuks.

Väga oluline on hambapastat õigesti doseerida: alla kolmeaastaste laste puhul on soovitatav hambapastat harjale määrida ainult õhuke kiht (umbes 0,1 ml) ehk harjased ainult õrnalt kokku määrida.

Üle kolme aasta vanustele lastele, kooliealistele lastele ja täiskasvanutele on piisav herneterasuurune (umbes 0,25 ml) ehk lapse väikese sõrme küüne suurune kogus pastat. Hambapesu lõpetuseks soovitatakse üleliigne hambapasta vaht suust ainult välja sülitada ning mitte loputada suud veega. Nii jääb hambapasta pikemaks ajaks suhu toimima ja fluoriidide kasutegur on maksimaalne.

Mis on lutipudelikaaries?

Lutipudelikaaries on laialdane hammaste kahjustus väikelastel ning on seotud halva suuhügieeni ja vale toitmisrežiimiga. Lutipudelikaaries esineb kõige sagedamini ülemistel esihammastel, kuid võib mõjutada ka muid hambaid.

Lutipudelikaariese põhjused on järgmised:

  • laps jääb magama toit suus
  • sage rinnapiima joomine
  • sage näksimine
  • magusate jookide joomine
  • hammaste pesemise puudulikkus
  • vähene fluoriidide sisaldus joogivees
  • lapsega ühiste toidunõude kasutamine täiskasvanuga

Lutipudelikaariese vältimine:

  • Mitte lasta lapsel jääda magama toit (piim) suus.
  • Mitte anda lapsele öösiti magusaid sööke ja jooke (ka mahlad ja magus tee on hammastele kahjulikud).
  • Ka rinnapiim põhjustab suus happelist keskkonda.
  • Ema ei tohi lapse lutti omale suhu panna.
  • Mitte kasutada ühiseid toidunõusid.
  • Emal endal peaksid hambad ravitud olema, suuhügieen korras.
  • Hambaid hakata pesema kohe pärast lõikumist.
  • Pesta lapse hambaid kaks korda päevas.
Maxilla Hambakliinik
Tallinn Tartu mnt 25, Novira Plaza, tel 660 1006
Tartu Soola 8, Emajõe Ärikeskus, tel 737 1100
Elva Kesk 27, tel 735 6777
www.maxilla.ee


Küsimustele vastas Maxilla Hambakliiniku hambaarst dr. Rebeka Gabor.