Varasemalt on teada, et algkoolilastel määravad geenid uute maitsete vältimise 78 protsendil juhtudest. Täiskasvanuid paneb pärilikkus pirtsutama 69 protsendil juhtudest. Seega on geenide mõju maitse-eelistustele kogu elu jooksul enam-vähem samasugune.

Faithi sõnul panevad geenid osasid lapsi eriti tõrksalt toitu valima. See ei tähenda, nagu poleks lastele võimalik uusi maitseid tutvustada või neid pisut leplikumaks muuta. Vanemad peaksid arvestama iga lapse isikupäraga, pakkuma uusi sööke ja näitama, kui väga nad ise laste poolt põlatut naudivad.

Faith ning tema kaastöölised uurisid ka seda, kuidas mõjutab uute toiduainete põlgus täiskasvanute ja laste kehamassiindeksit. Ootamatul kombel tuli välja, et turskete vanemate lapsed olid tüsedamad vaid siis, kui nad umbusaldasid uusi maitseid. Uurija sõnul tekitab see huvitavaid küsimusi selle kohta, milline on uue toidu põlguse ja lapse temperamendi pikaajaline mõju toitumisele ning kehakaalule.

Uurimus ilmus ajakirjas Obesity.