Lapseeas küsitleti uuritavate vanemaid laste pöidla imemise ja küünte närimise harjumuste kohta 5, 7, 9 ja 11 aasta vanuses. Nahatorketestid allergeenide suhtes viidi läbi 13 ja 32 aasta vanuses. Testipaneel hõlmas selliseid sagedasi allergeene nagu kodutolmulest, rohttaimed, kass, koer, hobune, kapokipuu, hallitusseened, 32-aastastel lisaks ka prussakas. Testid loeti positiivseks, kui esines tundlikkus vähemalt ühe allergeeni suhtes.

Umbes kolmandik lastest olid sagedased küünte närijad või pöidla imejad. Leiti, et 13 aasta vanuses esines tundlikkust vähemalt ühe allergeeni suhtes 38%-l lastest, kes küüsi närisid või pöialt imesid; lastel, kellel neid harjumusi polnud, esines tundlikkust 49%-l. Lastel, kellel olid mõlemad harjumused, leiti tundlikkust aga vaid 31%-l.

Sarnased tulemused saadi ka 32 aasta vanuses ja erinevused püsisid sarnased ka pärast andmete kohandamist erinevate võimalike mõjutavate tegurite suhtes nagu vanus, peres elavate inimeste hulk, sotsiaalmajanduslik staatus, allergiate esinemine vanematel, kodulooma omamine lapsepõlves, vanemate suitsetamine ja lapse rinnaga toitmine.

Kuigi leiti seos nende lapsepõlves esinenud harjumuste ja allergeenide suhtes sensibiliseerumise suhtes, ei leitud gruppide vahel erinevust allergiliste haiguste suhtes nagu astma või heinanohu.

Uurijad ei soovita siiski, et vanemad aktiivselt oma lapsi küüsi närima või pöialt imema ergutaksid. Pigem toetavad uuringu tulemused nn hügieeni hüpoteesi, mille kohaselt suurem esitatus erinevatele mikroobidele vähendab allergiliste haiguste kujunemise riski.

Allikas: Kliinik.ee