Solge, piuglane ja naaskelsaba on üheperemehelised, teistel on erinevatel eluperioodidel vaheperemehed.

Solge - üks kõige sagedasemaid

Üks sagedasimaid inimese seedekulgla parasiite on solge. Ta on värvilt valkjas, emaste pikkus ulatub
40 cm-ni, isased on lühemad. Munadest, mis on sattunud pinnasesse, arenevad vastsed. Inimese organismi pääsevad nad suu kaudu. Allaneelatud munad vabanevad sooles kestast, tungivad peensoole limaskesta ja sealt vereringesse.

Maksa ja südame kaudu jõuavad nad kopsuvereringesse. Vastsed tungivad bronhidesse, kust nad rögaga kurku köhitakse ning nii mõnigi kord uuesti alla neelatakse. Emane solge võib muneda ööpäevas isegi kuni 20 000 muna. Need satuvad roojaga mulda, kus neist arenevad teise järgu vastsed.

Kui organismis elab üks solge, ei pruugi inimene seda üldse tunda. Solkmed põhjustavad mõnikord iiveldust, valu, kõhupuhitust, harva tekitavad ägedat sapipõiepõletikku, pankreatiiti, soolemulgustust või -sulgust.

Solkmed levivad saastunud kätega, nakatunud juurvilja ja aedmarjadega, mida on väetatud inimeste väljaheidetega, samuti saastunud veega. Solkme mune võivad toidule kanda ka kärbsed.

Naaskelsaba ehk linaluu-uss

Naaskelsaba nimetatakse ka linaluu-ussiks ehk maatussiks. Põhjustab sügelust lahkliha ja päraku piirkonnas, mistõttu inimene on sunnitud end kratsima.

Naaskelsaba on 1-1,2 cm pikkune. Kui viljastatud munad satuvad suhu, siis inimene nakatub. Peensooles ilmuvad munadest vastsed. 2-6 nädala jooksul saavutavad nad suguküpsuse. Viljastatud emased migreeruvad öösel pärakut ümbritsevatele nahavoltidele ja munevad sinna.

Kratsimisel jäävad munad küünte alla, kust võivad sattuda  suhu. Naaskelsabad levivad pesemata käte, laste mänguasjade, esemete ja pesuga. Võivad levida ka tolmuga, juhul kui selles leidub mune - tolm neelatakse koos süljega alla.

Piuguss toitub verest

Parasiit on värvilt hallikas ja 3-4 cm pikkune. Uss kinnitub esiotsaga sooleseinale, läbistab selle limaskesta ja toitub inimese verest. Levib rohkem maades, kus inimväljaheiteid kasutatakse väetisena. Eestis esineb seda haigust harva ja kui, siis lastel. Nakatutakse suu kaudu. Kui parasiite on organismis palju, põhjustab see kõhuvalu, nõrkustunnet, verist kõhulahtisust ja kaalukaotust.

Piugussi ennetamiseks peske käsi.

Keeritsuss varitseb salakütte

Parasiidid paiknevad loomade lihastes. Inimene nakatub liha süües, kui selles leidub elusvastseid.

Paljud metsloomad, eriti metssead ja karud, on keeritsussi kandjad. Nakatumisega riskivad salakütid, kes ei lase tapetud looma liha veterinaaril kontrollida. Keeritsuss ei hävi soolatud ja suitsutatud lihas.

Need ussid võivad põhjustada väheseid külmetushaigust meenutavaid nähte. Raskematel juhtudel tekib palavik, lihasvalud, seedehäired jms.

Paelussid saab toorest lihast

Paelussid kasvavad mõnikord isegi üle 10 m pikkuseks. Neil on päis, keha moodustab rea segmente. Kere lõpus olevad segmendid sisaldavad mune. Päis on varustatud iminapaga.

Seapaeluss ehk nookpaeluss parasiteerib inimeses, vaheperemees on siga. Veise- ehk nudipaelussi vaheperemees on veis. Inimene nakatub, süües pael-ussi tsüste ehk tange sisaldavat toorest liha. Munad satuvad koos toiduga loomade seedekulglasse. Inimese vöötlihastes valmivad nende vastsed.

Nakatumine toimub kuumtöötlemata või halvasti töödeldud liha söömisel. Põhjustab inimestel seedehäireid.

Laiuss - kalasööjate nuhtlus

Laiuss koosneb samuti lülidest ja pikkus võib ulatuda kuni 15 meetrini. Enamasti on inimesel üks parasiit, kuid on olnud juhtumeid, kui on väljutatud koguni 10 laiussi. Sellel ussil on koguni kolm peremeest. Inimene või loomad, harva linnud on lõpp-peremehed. Vähilised ja kalad on vaheperemehed.

Laiuss on levinud Eestis Peipsi ääres ja Saaremaal, kus süüakse palju kala. Inimene nakatub toores kalas olevatest vageltangudest. Allaneelatud vastsed kinnituvad sooleseinale. Saavutanud suguküpsuse, hakkavad nad munema. Roojaga vette sattunud munast sünnib vastne. Vähid kasutavad neid toiduks. kalad omakorda söövad vähke.

Kasvades põhjustab laiuss lõpp-peremehel seedehäireid, nõrkustunnet, kõhnumist ja aneemiat ehk kehvveresust. Vahel võib inimene märgata oma roojas tema lülisid, kuid on olnud juhtumeid, kus parasiit on elanud organismis aastakümneid, ilma et peremees seda oleks märganud.

Kääbuspaeluss - siinmail harva

Tema pikkus on vaid 2-4 cm. Nakatumine toimub suu kaudu. Need parasiidid kinnituvad inimese peensoole seina külge. Munad levivad roojaga. Kuna need säilivad mõne päeva, siis ka saastunud esemete kaudu. Eestis leitakse kääbuspaelussi harva. Ta võib põhjustada seedehäireid ja nõrkust.

Kuidas nugiusse mitte saada

- Enne sööki ja pärast tualetis käimist peske käsi.

- Ärge närige küüsi!

- Peske hoolikalt aiamarju ja juurvilju voolava vee all.

- Ärge väetage aeda inimfekaalidega.

- Puhastage ruume märja lapi ja tolmuimejaga.

- Sööge liha, mis on läbinud veterinaarse kontrolli.

- Inimeste väljaheited ei tohi sattuda karjamaale, sigade ja veiste söödale, veekogudesse.

- Kala ja liha tuleb enne söömist piisavalt kuumtöödelda, parim on keetmine.

Kuidas neist lahti saada

Kahtluse korral pöörduge perearsti poole, kes kontrollib rooja ussimunade suhtes ja määrab ravimi. Tänapäeval on tõhusaid vahendeid. Mõnikord ei piisa ravimi ühekordsest manustamisest.