„Loomulikult apteeker alati küsib inimeselt, kellele ja millise kaaluga loomale ravimit anda soovitakse ja kui selgub, et kodus looma polegi, pole ravimit väljastada võimalik. Anname inimesele soovituse pöörduda perearsti poole, kes määrab õige ravi. Aga lõpuni ei saa me kindlad olla, kas inimene pöördub teise apteeki või siiski arsti poole või kas ta võtab ravimit ise sisse või annab lemmikloomale,“ tõdes proviisor.

„Loomade ravimid on mõeldud kasutamiseks loomadel ja neid ei tohi mitte mingil tingimusel manustada inimene, sest pole teada, kuidas need inimesele mõjuvad. Selge on see, et inimeste ja loomade ravimitel on erinevad toimeained,“ rõhutas Valner.

Ta lisas, et kõik apteegis müügil olevad veterinaarravimid varustatud hoiatusega “Ainult veterinaarseks kasutamiseks”, seega ei tohiks tekkida olukorda, kus inimene kogemata loomadele mõeldud ravimit manustab.

Inimesed, kelle kodus on lemmikloomad, peavad oma lemmikutele tegema regulaarselt, vähemalt kord kvartalis ussitõrjet. See vähendab nakkuse levikut ja aitab seega kaitsta inimese ja looma tervist. Kuni pooleaastastel kutsikatel ja kassipoegadel on soovitatav teha loomatõrjet isegi iga kuu.

Oluline puhtuse hoidmine ja käte pesemine – inimene võib nakatuda mikroskoopilisi parasiidi mune alla neelates, mis satuvad suhu saastunud pinnasest. Parasiitide mune võivad väljutada ka loomad, kes tunduvad pealtnäha täiesti terved.

Siseparasiidid võivad inimestel põhjustada mitmeid tervisehädasid. Usse võib kahtlustada kui inimene oksendab, on kaotanud isu, vaevleb kõhulahtisuse või ka näiteks pikaajalise köha käes, tunneb väsimust või on ilmnenud mõni nahalööve. Haiguse raskusaste sõltub allaneelatud parasiidimunade arvust ning nakatunud inimese vastupanuvõimest.