Pilk pisikese silma
Esimestel nädalatel pärast lapse sündi tasub silmi puhastada keedetud vee või füsioloogilise lahusega. Silmaarst Mari Poola ütleb, et puhastamisega ei maksa ka liialdada ega teha seda mitu korda päevas. Kui silmis rähma pole, piisab tavapärasest hommikusest hügieenist.
Kuna juba pisikesel ilmakodanikul võivad olla mõned silmahädad, peaks lapse tervist jälgima ja vahel talle sõna otseses mõttes hoolikalt silma vaatama. Dr Poola tutvustab titade põhilisi silmahaigusi, mis võivad olla 1. eluaastal.
Pisarakanali ummistus
Esimestel elukuudel nutavad imikud pisarateta. Kui tital on pisaravool, võib see viidata pisarakanali ummistusele. Ummistust esineb vastsündinutel palju – kuni igal viiendal beebil. Põhjuseks on pisarakanalites olev takistus, mis ei lase pisaranäärme toodetud pisaratel voolata ninaõõnde. Nii jooksevad need mööda lauserva alla.
Kui sellega ei kaasne põletikunähte ehk silmade tugevat rähmasust, ei põhjusta see beebile suuri vaevusi, kuid on vanematele hästi märgatav ning häiriv. Kui aga lapse silm on rähmane, tekitab see ebamugavust ka imikule.
Mis aitab? Tavaliselt on pisarakanalis takistuseks õhuke membraan, mis võib avaneda, kui teha massaaži. 90% ummistustest õnnestub massaaži ja puhastamise abil 1. eluaastal kõrvaldada.
Masseerima peaks pisarakotti 2–4 korda päevas. Enne tuleks käed hoolikalt pesta. Masseerida on kõige parem pöidla või nimetissõrmega, surudes ninajuurele. Kui surve on piisav, peaks olema näha, kuidas silma sisenurgast pisarapunktidest väljub pisut vedelikku. Õige tehnika kohta tasub küsida nõu ka oma pereõelt või silmaarstilt.
Rähmaerituse korral on vaja kasutada ka antibiootikumitilku, mille määrab pere- või silmaarst. Lisaks tuleks silmi hommikuti ja õhtuti puhastada keedetud vee või füsioloogilise lahusega, mida saab apteegist. Vältida tuleks kummeliteed ja kompresse, mis võivad väikest silma ärritada.
Operatsioon. Kui pooleaastasel lapsel on ikka pisaravool ning silmad on rähmased ja vesised, tuleb pisarakanaleid sondeerida. Operatsiooni tehakse Tartu Ülikooli silmakliinikus narkoosiga ja Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinikus ka ilma narkoosita.
Narkoosiga tehtud operatsioon põhjustab lapsele väiksema trauma. Põhilise osa protseduurist hõlmabki ettevalmistus kergeks masknarkoosiks. Ema või isa saab olla koos lapsega, kuni too uinub. Siis sondeerib silmaarst mõne minuti jooksul pisarateed ja läbistab sondiga avanemata membraani, mis ei lase pisaratel voolata pisarakotti. Kontrolliks süstitakse ka veidi füsioloogilist lahust pisarakanalitesse.
Laps saab pärast protseduuri kohe vanema juurde tagasi ning kui ta on juba piisavalt ärkvel ja söönud-joonud, võib minna koju. Nädala pärast tuleb last taas arstile näidata. 90% ummistustest kõrvaldatakse esimese sondeerimisega, mõnikord on vajalik korduvprotseduur.
Konjunktiviit ehk silmapõletik
Konjunktiviit põhjustab silmade rähmasust. Vastsündinul võib põletik olla seotud sünnitusteedest saadud infektsiooniga, vanematel beebidel esineb see sageli koos nohuga.
Mis aitab? Kui silmad pole väga rähmased, ei vaja nohuga kaasnev konjunktiviit alati ravi. Vahel piisab silmade puhastamisest keedetud vee või füsioloogilise lahusega ning põletik taandub koos nohu möödumisega. Ent laps võib vajada ka antibiootikumravi, mis kergematel juhtudel tervendab 1–2 nädala jooksul.
Strabism ehk kõõrdsilmsus
Esimestel elunädalatel on mõningane kõõritamine normaalne, sest imikute nägemisteravus on esialgu väike ning silmalihaste koostöö pole kuigi koordineeritud. Kui laps kõõritab veel ka pooleaastaselt, tuleks pöörduda aga silmaarsti poole.
Mis aitab? Silmaarsti juures selgitatakse erinevate testide abil välja kõõrdsilmsuse tüüp ja ka see, kas seisund vajab kohest sekkumist või piisab jälgimisest. Mõningatel juhtudel on vajalik ka varajane operatiivne ravi.
“Valge pupill”
Lapsele silma vaadates võib märgata, et üks pupill on teisest erinev – heledam. Nn valget pupilli, mille põhjustab kaasasündinud katarakt ehk kae või retinoblastoom ehk pahaloomuline silmakasvaja, esineb õnneks harva, kuid see tuleb avastada vara, et saaks silma kiiresti ravida.
Niisugust pupilli märkab hästi ka pildistamisel, kus tihti tekib nn punasilmsus sellest, et valgus peegeldub silma võrkkestalt tagasi. Kui lapsel on “valge pupill”, siis sellist refleksi ei teki, kuna haigus hõivab silma läätse või võrkkesta ja valgus ei peegeldu tagasi. Mis aitab? Enamasti on vajalik kiire sekkumine kas operatsiooni või kasvaja puhul ka kiiritusravi näol.
Ebaküps võrkkest
Enneaegselt sündinud lastel võib silmade võrkkest olla ebaküps, kuna võrkkesta lõplik areng toimub veel viimastel üsasisestel kuudel. Selline võrkkest võib ka kergesti irduda.
Mis aitab? Esialgu vajab see silmaarsti tihedat jälgimist juba haiglas. Sageli on tarvilik ka laserravi ja raskematel juhtudel operatsioon.
