Beebiemadel soovitab dr Varik esimestel kuudel hoopis jälgida, kas poiss pissib õigest kohast. Õige on, kui piss tuleb noku otsast, keskelt.

Puhtusemured

Paljudele emadele tekitab küsimusi noku pesemine. Kuni kolmeaastasel poisil tuleks pesta suguelundeid väljastpoolt veega, kord-paar nädalas seebiga. Kolme-nelja aasta vanusele poisile võiks õpetada, et pärast pissimist on mõistlik tualettpaberiga noku ots ära kuivatada. Siis ei kogune uriinisoolad eesnaha alla, kus need võivad tekitada ärritust ja põhjustada põletikku. Samuti tuleks selles vanuses poissi julgustada ennast ise pesema.

Pestes võiks poiss proovida veidi ka eesnahka liigutada. Teema on küll tundlik, sest väikestel poistel on eesnahk loomulikult kitsas ja võib nii püsida isegi kuni 17. eluaastani. Seega on individuaalne, kui vabalt kellegi eesnahk liigub. Kindlasti ei tohiks ema või isa üritada seda liigutada. Ikka ainult poiss ja ikka ainult nii palju, kui nahk ise võimaldab. Pärast pesu ei tohi unustada eesnahka normaalasendisse tagasi viia.

Eesnaha kitsust nimetatakse fimoosiks. Väikestel lastel võib see väljenduda nii, et pissimise ajal paisub noku ots kõigepealt palliks ja alles siis tuleb uriin. Probleem võib soodustada eesnahapõletikke ja põhjustada tulevikus valulikkust suguelus, aga ka takistada neerude tööd.

Tänapäeval ei kiirusta kirurgid lõikusega fimoosi korrigeerima, sest tihti laheneb probleem teismeeas iseenesest. On olemas ka geelid, mis aitavad eesnahka laiendada. Lõikuse vajadust kaalutakse siis, kui eesnahk on kootunud ja armistunud.

Eesnahavõide ehk smegmaga on tõenäoliselt tegu siis, kui nokust tuleb mõnikord valkjat eritist. Eesnaha alla moodustunud valkjad smegmakorgid eralduvad ise ja tavaliselt kaob probleem mõne aja pärast. Arstile tuleks muret kurta juhul, kui esinevad ka kipitustunne ja punetus.

Doktor Varik soovitab küsimuste tekkides julgesti arsti poole pöörduda. Kõigi nokut puudutavate murede korral on õigeimaks arstiks lasteuroloog.

Eesnaha teema lõpetuseks olgu lisatud, et rituaalse ümberlõikuse otsust käsitleb Euroopa inimõiguste deklaratsioon mehe inimõigusena. Seega peaks otsustamisõigus olema noormehel endal, kui ta on saanud 18aastaseks.

Munandihaigused

Munandi pöördumine on äge haigus, mida esineb küll harva, kuid mis nõuab kiiret tegutsemist. Kui arstiabi ei jõua lapseni nelja tunni jooksul, võib osutuda võimatuks munandit päästa. Haiguse risk on eelkõige
kaasasündinud eripäraga, liikuvate munanditega poistel. Tõbe esineb tihedamini esimesel eluaastal ja teismeeas.

Haigus algab ägeda valuga munandite piirkonnas, vahel kaasnevad ka väsimus ja oksendamine. Üks munandikott võib muutu-da aegamööda teisest tunduvalt suuremaks ja punetada. Valu võib kiirguda kõhtu, seega võib poiss kaevata hoopis kõhuvalu. Doktor Varik ütleb, et kindlaks munandivalu tunnu-seks on see, kui poiss kurdab küll kõhuvalu, aga kõnnib, jalad harkis.

Munand vajab kiiret tagasipööramist, sest see võib nelja tunni jooksul kärbuda. Ühe munandiga saab mees siiski elada tavalist elu, võimalik on paigaldada munandiprotees.

Munandiripiku pöördumist tuleb ette igas eas poistel, kõige sagedamini siiski 10–14 aasta vanustel. Kaebused on tagasihoidlikumad kui munandi pöördumisel ja mõnikord pole lapsel üldse kaebusi, kuid läbi munandikoti seina kumendab sinine plekk.

Munandipõletik ehk orhiit tekib tavaliselt mõne teise haiguse tagajärjel. Seda võib esineda igas eas, kuid see pole eriti sage. Valu tekib järk-järgult, kaasneda võivad palavik ja oksendamine. Poiss kaebab valu pissimisel, munandikott on turses, kuumav ja valulik. Orhiiti ravitakse kompresside ja vajadusel antibiootikumidega, kuid selliste tunnustega laps tuleks algul siiski ruttu haiglasse viia.

Seal saab kindlaks teha, ega tegu pole kiiret operatsiooni nõudva munandi pöördumisega.

Lisainfot poistele: noorte.kliinik.ee – noormeeste terviselehekülg, www.amor.ee – noorte seksuaalnõustamise lehekülg.

Lastest sirguvad naised ja mehed

TÜDRUKUD

Eesti neidudel algab murdeiga vanuses 9–13 eluaastat, kõige sagedamini 11aastaselt. Selle algusele viitab rindade kasv. Samuti hakkavad kaenla alla ja suguelundite ümber ilmuma karvad ning elavnevad higinäärmed.

Tüdrukute kasvuspurt algab 9,5–15,5aastaselt, kõige sagedamini 12aastaselt. Murdeeas sirguvad nad keskmiselt 25 cm. Esimene menstruatsioon on keskmiselt 12,5 aasta vanuselt. Midagi pole ka viga, kui see tuleb juba 10- või alles 16aastaselt.

Pere- või naistearsti poole tuleb pöörduda, kui:

ª menstruatsioon pole alanud 16. eluaastaks;
ª rindade areng pole alanud 13. eluaastaks;
ª rindade areng on küll alanud 2–3 aastat tagasi, kuid menstruatsiooni
ikka pole;
ª menstruatsioon või rindade kasv on alanud enne 8. eluaastat;
ª neiul on igakuine valu alakõhus, kuid puudub vereeritus;
ª “päevad” puuduvad 3–6 kuud ilma selge põhjuseta (peale raseduse võib probleemi põhjustada näiteks liiga tugev treening või suur kaalulangus);
ª menstruatsioon on väga valulik, kestab üle seitsme päeva, on ebatavaliselt vererohke või ilmneb tihedamini kui 21 päeva tagant.

POISID

Eesti noormeestel algab murdeiga vanuses 10–14 eluaastat, keskmiselt
12aastaselt. Selle algust tähistab munandite ja peenise kasv.
Lisandub karvakasv kaenla all, suguelundite ümbruses ja näol.
Poiste kasvuspurt algab 11,5–16aastaselt, kõige sagedamini 14aastaselt. Murdeeas sirguvad nad keskmiselt 28 cm.

Häälemurre algab keskmiselt 13,5 aasta vanuselt. On ka normaalne, kui see juhtub juba 11,5- või alles 15,5aastaselt.

Pere- või meestearsti poole tuleb pöörduda, kui:

ª on põhjust kahtlustada eesnaha kitsust;
ª munandid on ebaloomulikult suurenenud/t