POOLT JA VASTU: Kas kohustuslikust vaktsineerimisest oleks kasu või mitte?

 (6)
Seagripi vaktsineerimine Soomes
Foto: Andres Putting

Tartu ülikooli peremeditsiini õppetooli dotsendi ja perearsti Marje Oona sõnul on vaktsineerimisega hõlmatus tasapisi vähenemas ning mitte ainult vaktsineerimisvastasuse tõttu, vaid ka seetõttu, et osa lapsi lihtsalt kaob perearsti vaateväljast.

Kuna praeguse valitsuse koalitsioonileppes on punkt, mis paneb ette kaaluda laste tervisekontrollide sidumist lastetoetuste maksmisega, arvas ta, et poliitikud võiks seda tõepoolest kaaluda.

Kuid sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Martin Kadai sõnul tuleb sellise meetme rakendamisega ettevaatlik olla — nii tervisekontrollide toetuste maksmisega sidumise mõttes laiemalt kui ka vaktsineerimise kohustuslikuks muutmisest rääkides.

„Olgugi, et vaktsineerimine on vaktsiinvälditavate nakkushaiguste leviku, puhangute ja epideemiate ärahoidmiseks väga efektiivne viis ning tegu on nii ühiskonna kui ka üksikisiku huvides ja hüvanguks korraldatud tegevusega, on see Eestis vabatahtlik. Laste puhul otsustab vaktsineerimise üle lapse seaduslik esindaja ehk reeglina siis lapsevanem. Enamikus maailma riikides on vaktsineerimine vabatahtlik ning seda ka kõige eeskujulikuma vaktsineerimise hõlmatusega riikides,“ selgitas ta.

Kohustuslik vaktsineerimine ei sobituks Kadai sõnul Eestis kehtivate tervishoiuteenuste korraldamise põhimõtete ega praktikaga, samuti ei sobituks see tänapäeva ühiskonna tõekspidamiste ega väärtushinnangutega.

Seotud lood:

„Mitmete riikide kogemused ja uuringud on tõestanud, et kohustuslik vaktsineerimine siiski ei taga alati soovitud tulemust ning see võib anda ka hoopis soovitule vastupidise tulemuse. Kohustuslik vaktsineerimine või vaktsineerimisest keeldujate liigne survestamine suure tõenäosusega aitab kaasa vaktsineerimisvastase meelestatuse levikule ning aitab vaktsineerimisvastastel huvigruppidel lihtsamini oma ideoloogiat levitada.“

Uuringud on Kadai sõnul näidanud, et on olemas suur hulk nii-öelda kõhklejaid (inglise keeles: vaccine hesitancy), kes kalduvad survestamisel hoopis mitte vaktsineerima. Ent küsimus on tema sõnul mitmetahulisem.

„Mingi protsent on lapsi, kellele on vaktsineerimine kliiniliselt vastunäidustatud — neid ei saa ega tohi vaktsineerida. Kohustusliku vaktsineerimise korral kipuvad vaktsineerida mittesoovijad peitma ennast ka selle taha — kokkuleppel tervishoiutöötajaga leitakse sobilik vastunäidustus.“

Loe veel

Põhimõttelisi vaktsineerimisvastaseid ei too aga Kadai sõnul toetusest ilmajäämise või trahvi saamise võimalus vaktsineerima.

Ta tõdes, et ehkki Eestis on laste üldine vaktsineerimisega hõlmatus viimastel aastatel veidi langenud, on see veel piisav, et hoida ära vaktsiinvälditavate nakkushaiguste levik ning haiguspuhangud.

„Siiski tuleb mõista, et vaktsiinidega välditavad nakkushaigused hakkavad levima uuesti, kui elanikkonnas ei ole piisavalt vaktsineeritud ehk immuunseid inimesi,“ rõhutas Kadai.

Sotsiaalministeerium esitab sel aastal valitsusele analüüsi peretoetuste maksmise sidumise võimalustest tervisekontrollis käimisega. Analüüs keskendub laste koolieelsetele aastatele ning eesmärgiks seatakse saavutada olukord, et kõik lapsed jõuaksid terviskontrolli nig abivajavad lapsed lastekaitsetöötaja vaatevälja. Laste riiklikest toetustest ilmajätmine oleks äärmuslik abinõu, mis ei paranda laste olukorda, seetõttu tuleb sellise meetme rakendamisega olla ettevaatlik.

Loe ka seda: Mõtle enne, kui haige lapse vanavanematele hoida jätad. Ta võib neid eluohtlikult nakatada