Kuigi Mari ei mäleta, et teda oleks koolis narritud, häbenes ta teismelisena prille kanda, sest klassikaaslastel neid polnud ja tüdruk tahtis ilus välja näha. Raamide valik ei olnud ligi 20 aastat tagasi nii külluslik kui praegu. Sestap juhtuski vahel, et mõni peretuttav kurtis tütarlapse emale: “Mari kõnnib tänaval mööda, tere ei ütle!” Ema vastas siis: “Pole hullu, tal polnud prille ees!”

Tantsutrennis sai tüdruk prillideta hakkama, kuid esinemisel tundis ebamugavust, sest ei näinud publikut. Varsti jättis ta trenni pooleli. “Prillide pärast jäid mul küll mõned asjatoimetused tegemata,” nendib naine.

Mari lootis, et tema lastel on silmad korras, kuid pojaga arsti juures käimine lõppes ehmatusega. Arst ütles, et Dominic (3,5) peab sügisel hakkama prille kandma, sest tema silmad on silindrilised ehk tal on astigmatism.

Mida see tähendab? Silma sarvkesta või läätse ebaühtluse tõttu koonduvad valguskiired silmapõhja sisemise kihi (võrkkesta) ette või taha joonena, mitte punktina. Selle tulemusena näeb laps nii lähedal kui ka kaugel paiknevaid objekte natuke uduselt.

Mari saab aru, et prillid pole katastroof ja laps harjub nendega, kuid teisalt jälle leiab: “Tahaks, et laps oleks terve ja saaks teha seda, mida süda ihkab, ega peaks häbenema või taluma teiste solvanguid. Lapsed võivad ju vahel väga julmad olla. Võib-olla aga hoopis mu enda kompleksid hakkavad teda mõjutama? Tunnen end pahasti, et põen sellepärast.”

Prillidega harjunud

Tartumaal Lähte lähedal elav Karmen (11) sai prillid samuti varakult, nelja ja poole aastaselt. Ema lasi tüdruku silmi kontrollida juhuslikult prillipoes ja oli tulemusest šokeeritud. “Saime teada, et Karmeni üks silm näeb väga vähe. Varem ma isegi ei teadnud, et tal selline probleem on,” tunnistab tüdruku ema Kaire Aarde (38).

Arst kirjutas lapsele välja plussprillid ja soovitas “laisa” silma raviks teise silma klaasi mitmeks tunniks päevas kinni katta. Selline treening soodustab haige silma “töölehakkamist”. “Esimesel aastal kinnikatmine isegi õnnestus, kuid mida vanemaks tütar sai, seda rohkem protesti ta avaldas. Praegu oleme leppinud, et ta peab jääma prille kandma.”

Juba esimeste prillide ostmisel osales aktiivselt ka laps ise ning valis need, mis olid mugavad ja meeldivad. Lapse laia näokuju tõttu leiti sobivad raamid täiskasvanutele mõeldud raamide hulgast. Mullu sügisel sai tüdruk juba kolmandad prillid, sest haige silm hakkas natuke kõõrdi kiskuma ja klaasi plussi tuli suurendada.

Karmen räägib, et lasteaias ega koolis pole teda prillide pärast narritud ja prillid pole teda tegutsemisel seganud. Tüdruk tantsib rahvatantsu, sõidab rattaga, õpib muusikakoolis ja laulab kooris. Sportides ja õues mängides võtab ta prillid eest.

“Laps on prillide kandmisse suhtunud väga mõistvalt ja meil pole kordagi kerkinud üles teema, et ta ei tahaks neid kanda. Kui laps on ise enesekindel ega tee prillidest numbrit, ei pane ka teised neid tähele,” leiab ema Kaire.

Eelmisel aastal sai prillid ka üks tüdruku klassivend, kes algul prille häbenes ja neid alati ette ei pannud. Klassijuhataja tõi talle eeskujuks Karmeni.

Ainuke koht, kus tüdruk end prillidega viletsalt tundis, oli 3D-kino. “Halb on vaadata, kui peab teised prillid enda omadele ette panema. Kui enda prillid ära jätta, on nägemine kehva. Kui 3D-prillid ära jätta, pole filmil seda efekti,” räägib ema. “Seal oli natuke ebamugav. Rohkem ma sinna kinno minna ei taha,” lisab Karmen.

Kuigi laps on prille kandnud juba üle kuue aasta, küsib ema talt ikka igal hommikul, kus prillid on. Esimesel kooliaastal unustas tüdruk prillid vahel kooli ja ema pidi neid pärast otsima. “Elu on näidanud, et kui mina huvi ei tunne, siis jäävad prillid kuskile kapi peale. Probleem tekibki siis, kui ta unustab prillid koju ja peab koolis rohkem silmi pingutama. Õhtul valutab tal sellest pingutusest kodus pea,” räägib ema Kaire.

Levinud silmaprobleemid

Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku silmaarst Katrin Eerme tõdeb: “Mida varem saab laps nägemisprobleemi korral abi, seda parem.”

Väikelastel esinebki palju laisa silma sündroomi ja selle tõttu on vaja kolmeaastase lapsega minna kindlasti arsti juurde silmi kontrollima.

Laisa silma korral on nägemisteravus ühes või mõlemas silmas alla ealise normi. Mõnedel lastel näeb laisk silm normaalsest vaid 10%, teistel 50%.

Põhjuseks võib olla silma teistsugune ehitus, mida on vaja prillidega korrigeerida. Laiska silma saab edukalt treenida. Laps hakkab vajaduse korral kandma prille ja paremini nägev silm kaetakse kinni. Laps vaatab vaid halvemini nägeva silmaga, mis aitab sellel areneda.

Laisa silma ravi on efektiivne kuni 7.–8. eluaastani. Kui prille ette ei panda ja tervet silma kinni ei kaeta, jääbki silm nõrgalt nägema kogu eluks ning midagi enam teha ei saa.

“Et silmad lõpuks võrdselt nägema hakkaksid, on vaja suurt koostööd vanematega. Lapsele tavaliselt ei meeldi see, kui tema paremini nägev silm pannakse kinni ja ta hakkab kehvemini nägema. Hea tulemuse nimel peavad vanemad olema järjekindlad,” selgitab arst.

Palju esineb lastel ka kõõrdi vaatamist, kusjuures tihti on see nii väike ja juhuslik, et vanemad ei pane tähelegi.
Kuni 4. elukuuni võib laps vahel kõõritada seetõttu, et silmalihased on nõrgad ega tööta koordineeritult. Kuuekuustel peaksid aga lihased olema juba tugevad. Kui 6. elukuul kõõritamine püsib või tekib hilisemas eas, peab minema kontrolli, et selgitada, kas on vaja ravi. Vahel piisab raviks ühe silma kinnikatmisest, vahel on vaja prille või lõikust ja teinekord tuleb kombineerida kõiki ravimeetodeid.

Lühinägelikkus on lastel sage probleem ja tekib tavaliselt koolieas, enamasti 12–13aastaselt. Lühinägelikkus on tingitud sellest, et silmamuna kasvab normaalsest pikemaks. Uuringute järgi pole sel ühte kindlat põhjust. Rolli võivad mängida nii pärilikkus kui ka keskkonnategurid, näiteks liigne lugemine, arvuti/teleka vaatamine ja halb valgus.

Kui vaadatakse palju lähedale, mis tekitab silmades pinget, võib seegi soodustada lühinägelikkuse teket. Koolis õppima hakkaval lapsel kasvab oluliselt koormus silmadele. Samas ei saa öelda, et laps on lühinägelik, kuna loeb ohtralt või mängib palju arvutiga.

“Vahel on puberteetik kurb, kui kirjutan välja prillid. Ent ütlen siis, et see pole haigus, vaid omapära. Prillid on abivahend, mis aitavad 100% näha,” lausub dr Eerme.

Kuidas silmi hoida

Kas kuidagi on võimalik silmaprobleeme ka vältida? Vanemad saavad hoolitseda selle eest, et silmi pingutavat tegevust poleks järjest väga palju ja silmadel lastaks vahepeal puhata. Pause võiks teha iga 30 minuti tagant.
“Koolis on lapse silmadel väga suur lähitöö koormus. Kodus, kus on vaid mõned tunnid vaba aega, võiks silmi rohkem puhata, ja sama kaua kui laps on arvuti või teleka taga, peaks ta viibima ka värskes õhus ja sportima. Silmi tasub hoida, sest inimene saab umbes 80% infost nägemismeele kaudu,” nendib Katrin Eerme.

Ära unusta lapse silmi kontrollida!

Silmaarsti kontrolli tuleks laps viia kolme aasta vanuselt ja enne kooliminekut. Arst uurib lapse nägemisteravust, pilulambiga silmade pinda ja silmapõhju. Samuti kontrollib ruumilist nägemist. Kui kõik on kenasti, soovitatakse kontrollida taas 1–2 aasta tagant.

Lühinägelikkus ehk müoopia

Terava nägemise korral murravad silma lääts ja sarvkest valguskiiri nii, et need langevad täpselt võrkkestale, mis saadab info edasi ajju. Lühinägelikkuse puhul koonduvad valguskiired enne võrkkestale jõudmist, võrkkestale jõuavad uuesti hajunud kiired ja inimene näeb kaugel asuvaid objekte hägusalt. Põhjus on selles, et sarvkest on keskelt liiga õhuke ja kumer ning ebaühtlane või on silmamuna liiga pikk. Kui silmade ette asetada valguskiiri hajutav miinuslääts (prillid või kontaktläätsed), langevad valguskiired võrkkestale ja inimene näeb teravalt.
Lühinägelikkus ehk müoopia võib progresseeruda 18.–20. eluaastani, vahel veelgi kauem.

Prillid julgelt ninale!

Millele tähelepanu pöörata, kui lapsele on määratud prillid? Nõu annab Lensoptika Tartu kaupluse juhataja Merle Soosaar.

1. Julgusta ja teavita. Selgita lapsele, miks ta peab prille kandma, ja julgusta teda. Kindlasti ära haletse. Kui lapsel on hirm minna prillidega lasteaeda või kooli, palu õpetajal teistele lastele seletada prillide vajalikkust ja jälgida, et last ei narritaks.

2. Lase lapsel valida vahvad prilliraamid. Laps kannab prille meelsamini ja tunneb end enesekindlamalt, kui ta saab raame ise valida. Mõni laps soovib kanda prille, mis sarnanevad ema-isa või eakaaslaste omadega. Teinekord soovivad lapsed valida prilliraame, mida kannavad nende iidolid.

3. Raamid peavad olema parajad. Valida saab plastik- või metallraamide vahel, mis mõlemad on vastupidavad ja kerged. Raame proovides tuleb veenduda prilliraamide ja lapse ninaselja vastavuses. Raamidega peaks olema lapsel mugav olla. Raami esipaneel ei tohi olla liiga lai ega kitsas. Sangad ei tohi suruda meelekohtadele. Kui raamil on ninavahe liiga lai, vajuvad prillid alla ja laps vaatab neist üle. Metallraamidel saab ninapatjade kallet reguleerida.

4. Jälgi sangu. Prillide valikul tuleb jälgida, et raami sangad oleksid õige pikkusega. Eelistatud on vedrumehhanismiga sangad, sellised raamid säilitavad kauem oma algse kuju.

5. Sobivad klaasid. Lapse prillidel peavad olema plastikklaasid, mis kaitsevad ka UV-kiirguse eest ja on kriimustuskindlad. Ei sobi tavaline ehk mineraalklaas, mis oma raskusega muudab prillid ebamugavamaks ja kildudeks purunemisel ohustab silmi.

6. Prillid erilisteks tegevusteks. Füüsilise tegevuse jaoks sobivad kerged ja mugavad, soovitatavalt täisraamid, mida võib vastava prillipaelaga tugevamalt ümber pea fikseerida. Spetsiaalselt müüakse optiliste tugevustega ujumisprille.

7. Päikeseprillid. Kõigil lastel peaksid tugeva päikese käes olema ees UV-kaitsega päikeseprillid, et kaitsta silmi ja silmaümbruse õrna nahka. Päikeseprilliklaasideks võiksid olla polaroidid, mis on silmale mugavad ega tekita moonutusi. Võimalik on tellida ka optiliste prilliklaasidega päikeseprille ning fotokroomsete klaasidega prille, mis ruumis on heledad ja päikese käes tumenevad. Kvaliteetseid päikeseprille müüakse optikakauplustes.

8. Tagavaraprillid. Kui laps prillideta hakkama ei saa ja näiteks prillid on purunenud, võib uute prillide tellimine võtta nädalaid. See­tõttu võiksid lapsel olla tagavaraprillid.

9. Läätsed. Läätsi võib hakata laps kandma tavaliselt alates 14.–15. eluaastast.