Puugioht varitseb ka sügisel
Terviseameti statistika lubab järeldada, et puugihammustuse tagajärjel tekkinud borrelioosi juhtumid on tänavu sagenenud, puukentsefaliidi juhtumite arv sarnaneb varasemate aastatega.
Kui käesoleval aastal on Eestis seni diagnoositud 74 puukentsefaliidi juhtu, siis 2009. aastal oli see arv 179, 2008. aastal 90.
Borrelioosi on sel aastal diagnoositud 572 juhtu, 2009. aastal 1787, 2008. aastal 1423 juhtu.
Ei maksa unustada, et pikk ja ilus sügis on veel ees ning marja- ja seenemetsa ei saa ju puugihirmus minemata jätta.
Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskeskuse juhataja dr Kai Zilmer, milliste puugi põhjustatud haiguste vastu meil vaktsineeritakse?
Praegu on olemas võimalus vaktsineerida ainult ühe puukide poolt ülekantava haiguse – puukentsefaliidi – vastu. Õnneks on inimeste teadlikkus aasta-aastalt tõusnud ja üha rohkem inimesi tuleb vaktsineerima.
Kas vaktsineerimiseks on kindlad ehk siis n-ö õiged, optimaalsed ajad ja kas sügisesed marjulised jõuaksid seda veel teha?
Puugid muutuvad kevadel aktiivseks aprillikuus. Seega on esmakordse vaktsineerimise alustamise parimaks ajaks märtsi algus. Teine vaktsiinisüst tehakse aprilli algul ehk ühe kuu möödudes esimesest süstist. Põhivaktsineerimise kolmas süst tuleks teha aasta möödudes ehk järgmisel kevadel.
Vaktsineerimist võib alustada aga ka ükskõik millal. Korduvvaktsineerimine (immuunkaitse hoidmiseks) tuleb teha esimest korda 3 aasta möödumisel kolmandast süstist (ühe süstina) ja edasi iga 5 aasta järel (ühe süstina).
Üle 60aastased inimesed peaksid korduvvaktsineerimisi tegema iga 3 aasta järel, kuna nendel kaitse ei püsi nii kaua kui noorematel inimestel. Puukide aktiivsuse periood kestab Eestis tavaliselt oktoobri lõpuni. Nii et sügisestel marjulistel-seenelistel ei ole praegu sugugi hilja vaktsineerida.
Kes peaksid end puukide vastu kindlasti vaktsineerima?
Kuna Eesti on puukentsefaliidi endeemiline ala, siis vaktsineerimine on näidustatud kõikidele inimestele, kes suvel viibivad looduses. Eriti ohustatud on muidugi need, kellel töö on seotud looduses viibimisega.
Põhimõtteliselt on oht kõikjal Eestis, pisut vähem haigusjuhtumeid on diagnoositud Kesk-Eestis.
Kui kiiresti puugihammustus mõjub, kui tõhusat abi on puugi kiirest eemaldamisest?
Puuk tuleb igal juhul kiiresti eemaldada, eriti oluline on see borrelioosi nakatumise võimaluse vähendamiseks.
Millest sõltub puugihammustusest johtuva haiguse kulg ehk siis raskus ning milline on ravi?
Nagu iga haiguse puhul, on ka puukide põhjustatud haigused igal inimesel erineva raskusega. Ühest puugihammustusest võib saada ka mitu
haigust.
Puukentsefaliidil ei ole põhjuslikku ravi, ravi seisneb sümptomite leevendamises. Borrelioosi ja teisi puukide poolt edasikantavaid haigusi (näiteks erlihhioos ja tulareemia) ravitakse antibiootikumidega.
Puukide levitatavad nakkused
Puukentsefaliidi viirus
Puukentsefaliidi viirust (ingl keeles Tick-Borne Encephalitis ehk TBE) leitakse imetajate, eelkõige väikeste näriliste verest. Nakatunud puugil leidub viirust süljenäärmetes ja süljes. Puukide vahendusel võib nakkus levida inimesele.
Puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad 1–2 nädalat pärast puugihammustust gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi tervistub.
Umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus aga edasi ajju ja ajukelmetesse. See avaldub haiguse ägenemises: kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Puukentsefaliidi diagnoos pannakse vereproovi ja seljaajuvedeliku analüüsi põhjal. Spetsiifilist ravi puukentsefaliidi vastu pole. Küll annab haiguse läbipõdemine eluaegse immuunsuse, s.t haigestutakse ainult kord elus.
Puukborrelioos
Puukborrelioosi põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab ligi 30% puukidest. Kuid risk pärast puugihammustust haigestuda on vaid üks sajast.
Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks enamasti kaks ööpäeva või kauem, kuni naha külge kinnitunud puugi pisikud inimesele üle kanduvad.
Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Varem või hiljem lööve kaob.
Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames. Neile sümptomitele ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahalöövet. Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödumisel nakatumisest. Haigusnähud on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Võib esineda ka ühepoolset näonärvi halvatust. Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist käe- või jalalabadel lillakas nahakahjustus tuikava valu või tuimustundega.
Diagnoos pannakse haigusloo ja vereanalüüside põhjal. Mõnikord tuleb analüüsida ka seljaajuvedelikku. Ravitakse antibiootikumidega. Pärast läbipõdemist immuunsust ei teki. Vaktsiini puukborrelioosi vastu Eestis veel pole.
Erlihhioos
Puugid võivad levitada ka bakterit, mis varem arvati olevat ohtlik ainult
koertele, hobustele, veistele ja lammastele. Viimastel aastatel on kindlaks tehtud, et Ehrlichia võib põhjustada haigusi ka inimestel. Tavaliselt tekitab nakkus nõrku gripitaolisi sümptomeid ja kaob iseenesest, aga võib mööduda ka haigusnähtudeta. Mõnel juhul võivad haigusnähud olla ka enam väljendunud. Diagnoos pannakse vereproovi põhjal. Haigust ravitakse antibiootikumidega, vaktsiini selle vastu veel pole.
Allikas ja loe lisaks: www.puuk.ee
