Puukborrelioosi nakatumine on Eestis kordades kasvanud
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on arstid tänavu 11 kuuga Eestis tuvastanud 2201 puukborrelioosi juhtu, samas mullu terve aastaga oli borrelioosi juhtumeid 1423.
Puukborrelioosi nakatumine on kasvanud alates 2005. aastast. Sel aastal tuvastati 281 juhtu, aasta hiljem juba 482 juhtu ning 2007. aastal 721 juhtu.
Kasvanud on ka puukentsefaliidi juhtumite arv. Kui mullu avastasid arstid aasta jooksul 90 entsefaliidijuhtu, siis tänavu on 11 kuuga registreeritud 179 juhtumit.
Entsefaliidi juhtumeid oli kõige rohkem aastatel 2000 ja 2003, vastavalt 272 ja 237 juhtu. Kolm viimast aastat on näidanud langustendentsi haigestumiste osas, kuid tänavu see taas kasvas.
Kui entsefaliiti esineb Eestis enamasti soojadel kuudel, siis borrelioosi avastavad arstid aastaringselt. Entsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta vaktsineerimisega, kuid puukborrelioosi vastu vaktsiini pole.
Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks kui maapinna temperatuur on 5-7 kraadi. Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud.
Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.
