Sel hooajal hakkab domineerima gripiviirus A(H3N2)

17. jaanuaril alatüpeeriti Eestis esimene A-gripiviirus (H3), mis WHO ja ECDC ekspertide arvamusel hakkab suure tõenäosusega sel hooajal domineerima.

Suurt gripiviiruse levikut ei ole seni täheldatud üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid Norras, Islandis ja Hispaanias on domineeriva gripiviiruse tüvena juba määratud A(H3N2), teatas Terviseamet.

Gripi raskusaste ja epidemioloogilise ohtlikkuse tase sõltuvad otseselt gripiviiruse tüvest. Gripiviirus A(H3N2) on ringlisuses aastast 1968 ja olnud meilgi sellest ajast praktiliselt igatalviseks külaliseks. Viimati oli A(H3N2) gripiviirus ringluses 2009. aastal, pandeemiaeelsel talvel, mistõttu võib olla elanikkonna vastupanuvõime selle viiruse suhtes nõrgenenud.

Gripp on alati tõsine haigus ja võib alati olla raskemate tagajärgedega. Riskirühmadesse kuuluvatel inimestele, kelleks loetakse vanurid, lapsed ja teatud krooniliste haigustega patsiendid, on gripi põdemisel suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.

A(H3N2) gripiviiruse kliiniline pilt ei erine teiste gripi viiruste poolt põhjustatud haigusnähtudest: haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, pea-, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid. Samal ajal loetakse selle tüvega grippi haigestumise kulgu raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu.

Soomes arvatakse, et H3N2 levib üle kogu riigi kuu jooksul, vahendab Yle. Ka nemad hindavad seda liiki ohtlikumaks kui H1N1 viirust.

Terviseamet tuletab meelde, et kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6- elukuust.

Grippi ja teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise ennetamiseks tuleks vältida rahvarohkeid kohti, pesta tihti käsi, aevastades ja köhides kata suu.

Loe gripi kohta lisaks siit: http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/gripi-info.html

Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu arstide poole 2904 inimest, neist 44% olid lapsed. Arstide poole pöördunute arv püsib stabiilselt madalal tasemel. Suuri erinevusi haigestumuses maakondade lõikes ei ole.

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti aasta 2. nädalal 90 korral, vanusrühmade järgi haigestusid enam kuni 5-aastased lapsed. Haigestumisi põhjustas peamiselt paragripiviirus, kuid kinnituse leidsid ka üksikud adeno- ja RS- viirused ning üks A-gripiviirus. Sentinelsüsteemi andmetel hinnatakse grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumuse intensiivsust madalaks. Gripiviiruse püsivat levikut ei ole täheldatud.