Selgroog – mitte ainult tugipost
Appi, seal ragistatakse ju luid!” hüüab nii mõnigi õõvaga, kui jutuks tuleb kiropraktika. Vahel võivad kehast kostvad raksatused ja kärinad nõrganärvilisele tõesti meenutada õudusfilmi helisid, kuid kõik see pisut ebatavaline käib asja juurde ja on normaalne.
Tallinna kiropraktik Gerly Truuväärt rahustab, et kiropraktika on üle saja aasta vana teadus ja kiropraktik oma ala spetsialist. Sõna “kiropraktika” tuleneb kreekakeelsetest sõnadest cheiros ja pracktos ning tähendab tõlkes “kätega tehtut”.
Lühidalt öeldes ongi kiropraktika neuroloogiliste kaebuste ravi- ja ennetusviis, mille käigus kiropraktik korrigeerib käte abil lülisammast. Kõigepealt selgitab ta patsiendiga vesteldes ja teste kasutades välja terviseprobleemi põhjuse. Siis taastab väga täpsete ja kontrollitud liigutustega närvisüsteemi õige funktsiooni – eemaldab probleemi algpõhjuse lülisambas, et leevendada valu ja teisi sümptomeid. Ravimeid kiropraktik välja ei kirjuta.
Häda käes juba sündides?
Kõlab uskumatult, aga selgrooga seotud probleemid võivad alguse saada juba sündides. Vastsündinu luud on küll elastsed, kuid sünnitee kitsas ja käänuline. Sageli tuleb beebil kulgeda kitsaim osa teest ka ülesmäge, gravitatsioonile vastu – siis kui ema sünnitab selili. Nii on kõige pisem patsient Gerly praktikas olnud kõigest kolme tunni vanune.
“Uuringud tõestavad, et koolikud, ebaharilik nutt, isutus, sagedased kõrvapõletikud või rahutu uni võivad olla tingitud blokeeritud seljaaju ja peaaju kommunikatsioonipuudusest,” selgitab Gerly Truuväärt ning lisab, et pisikeste puhul kasutab kiropraktik väga õrna korrigeerimist.
Ka kahe tütre emal Helena Karjatsel (31) on kogemus, et kiropraktik võib aidata päris väikest last. “Suusi (3) kohtus Gerlyga esimest korda kolmekuuselt. Ta uni oli väga rahutu ja kontrolli käigus ilmnes, et selg ja kael olid paigast ära. Just seetõttu tundis laps pikali olles valu, millest Gerly aitas üle saada.” Helena põhjendab, miks ta kõigepealt just kiropraktiku poole pöördus. “Olen talt korduvalt ise abi saanud selja- ja kaelaprobleemide puhul. Kui aastaid kaht last pidevalt tõsta ja puusal kanda, on see seljale ning vaagnale vägagi koormav. Kahjuks me ise sageli ei märka pingeid. Kiropraktik aitab need varakult tuvastada ning taastab keha tasakaalu enne, kui valu tekkidagi jõuab.” Helena lisab, et käib lapsi aeg-ajalt kiropraktikule profülaktika mõttes näitamas. Gerly meelest on väikestega tore töötada, sest nad on nii vahetud. Näiteks teatas Suusi hiljuti pärast seanssi: “Oo, ma tunnen, et silmad läksid suureks!” Lapsi käib Gerly Truuväärti juures üldse palju. Näiteks beebid, kel on muresid keeramise ja
ppi, seal ragistatakse ju luid!” hüüab nii mõnigi õõvaga, kui jutuks tuleb kiropraktika. Vahel võivad kehast kostvad raksatused ja kärinad nõrganärvilisele tõesti meenutada õudusfilmi helisid, kuid kõik see pisut ebatavaline käib asja juurde ja on normaalne.
Tallinna kiropraktik Gerly Truuväärt rahustab, et kiropraktika on üle saja aasta vana teadus ja kiropraktik oma ala spetsialist. Sõna “kiropraktika” tuleneb kreekakeelsetest sõnadest cheiros ja pracktos ning tähendab tõlkes “kätega tehtut”.
Lühidalt öeldes ongi kiropraktika neuroloogiliste kaebuste ravi- ja ennetusviis, mille käigus kiropraktik korrigeerib käte abil lülisammast. Kõigepealt selgitab ta patsiendiga vesteldes ja teste kasutades välja terviseprobleemi põhjuse. Siis taastab väga täpsete ja kontrollitud liigutustega närvisüsteemi õige funktsiooni – eemaldab probleemi algpõhjuse lülisambas, et leevendada valu ja teisi sümptomeid. Ravimeid kiropraktik välja ei kirjuta.
Häda käes juba sündides?
Kõlab uskumatult, aga selgrooga seotud probleemid võivad alguse saada juba sündides. Vastsündinu luud on küll elastsed, kuid sünnitee kitsas ja käänuline. Sageli tuleb beebil kulgeda kitsaim osa teest ka ülesmäge, gravitatsioonile vastu – siis kui ema sünnitab selili. Nii on kõige pisem patsient Gerly praktikas olnud kõigest kolme tunni vanune.
“Uuringud tõestavad, et koolikud, ebaharilik nutt, isutus, sagedased kõrvapõletikud või rahutu uni võivad olla tingitud blokeeritud seljaaju ja peaaju kommunikatsioonipuudusest,” selgitab Gerly Truuväärt ning lisab, et pisikeste puhul kasutab kiropraktik väga õrna korrigeerimist.
Ka kahe tütre emal Helena Karjatsel (31) on kogemus, et kiropraktik võib aidata päris väikest last. “Suusi (3) kohtus Gerlyga esimest korda kolmekuuselt. Ta uni oli väga rahutu ja kontrolli käigus ilmnes, et selg ja kael olid paigast ära. Just seetõttu tundis laps pikali olles valu, millest Gerly aitas üle saada.”
Helena põhjendab, miks ta kõigepealt just kiropraktiku poole pöördus. “Olen talt korduvalt ise abi saanud selja- ja kaelaprobleemide puhul. Kui aastaid kaht last pidevalt tõsta ja puusal kanda, on see seljale ning vaagnale vägagi koormav. Kahjuks me ise sageli ei märka pingeid. Kiropraktik aitab need varakult tuvastada ning taastab keha tasakaalu enne, kui valu tekkidagi jõuab.”
Helena lisab, et käib lapsi aeg-ajalt kiropraktikule profülaktika mõttes näitamas. Gerly meelest on väikestega tore töötada, sest nad on nii vahetud. Näiteks teatas Suusi hiljuti pärast seanssi: “Oo, ma tunnen, et silmad läksid suureks!”
Lapsi käib Gerly Truuväärti juures üldse palju. Näiteks beebid, kel on muresid keeramise ja istumisega. Lapsed, kel on puusa- või rühiprobleemid.
Kiropraktik juhib tähelepanu sellele, et lapse hea tervise nimel ei tasu vältida mitte ainult seljatraumasid, vaid hoolitseda lülisamba eest kõige laiemas mõttes – jälgida, kuidas laps istub, astub või magab. “Kui keha on tasakaalust väljas, võib see väljenduda mitmeti, kaasa arvatud keskkõrva- ja mandlipõletik, astma ja allergia.” Regulaarne kontroll aitab ennetada paljusid probleeme, mis võivad üles kerkida varases täiskasvanueas.
Noored on kangeks muutunud
Tallinna-Gerlyl on ka peaaegu-nimekaim, kes tegeleb sama valdkonnaga. Pärnus teismeliste ja täiskasvanute massööri ja manuaalterapeudina töötav Gerli Laagus peab tänaste noorte kehva tervise põhjuseks vähest füüsilist koormust.
“Kui vundament, millele pannakse alus kasvuperioodil, jääb hapraks, ei kanna see läbi elu ning hädad hakkavad varakult peale. Need lapsed, kes ei veeda päevi ainult arvuti ja teleka ees, on hiljem paremas seisus,” tõdeb Laagus ning lisab, et probleemiks pole vaid istuv eluviis. “Näen ka palju nn lampjalgu. Kui kasvueas laps kannab ebakvaliteetseid jalanõusid, võib see hiljem põhjustada põlve-, puusa- ja seljavalusid. Tennised ja plätud pole igapäevajalanõud!”
Gerli Laagus tegeleb kahte tüüpi noorte “sportlastega”. Ühed tulevad tema juurde trennist, teised tugitoolist. Esimestel on lihaspinged, sest koormuste vaheline taastumisaeg jääb lühikeseks. Teistel on rinnalülid pidevast arvuti või teleri ees istumisest n-ö kokku jooksnud. “See tähendab, et roided ei laiene ja kopsul pole piisavalt ruumi. Nii tekivad rindkeres valud, mis võivad kasvada lämbumistundeni välja,” selgitab Gerli ja täiendab: “Siis polegi muud, kui vaja natuke lülisammast liigutada. Sealt tuleb välja üks suur kärin ja kõik on korras.”
“Kui inimese elustiil on tasakaalus, piisab vahepealsest muust tegevusest ja kõik jookseb paika. Aga kui tegu on igapäevase istuva eluviisiga ja lihased on pikalt spastilised olnud, siis vabanemist iseenesest ei tule,” tõdeb Laagus.
Abi igas eas
Manuaalterapeudi sõnul on kurb see, et tavameditsiinis võetakse vaevuste all kannatavalt inimeselt kergesti lootus. “Kui uuringud, tabletid ja ravivõimlemine ei aita, ütlevad arstid tihti, et selle hädaga tulebki nüüd elada.”
Umbes nii läks pärnakal Rein Viedehofil (45), kel uuringud ei tuvastanud mingit arvestatavat põhjust ööpäevaringsele seljavalule. Ent valu paiskas täismehe kolmeks nädalaks nii lootusetusse seisu, et kingapaelugi sidus naine. “Täielik meeleheide oli!” meenutab Rein.
Mees oli sunnitud otsima uusi võimalusi, kuni tervenemine saabuski tänu mõnele kiropraktika-seansile. Hea enesetunne varjutas aga tarkuse, et kui häda pikalt vaevanud, ei pruugi mõnest seansist piisata.
Nii leidis ta varsti jälle seljast valu ja Pärnust Gerli Laaguse, kes kombineeris kiropraktika võtetega sarnaseid manipulatsioone lihaseid lõõgastava massaažiga, tänu millele saadi seljahäda lõpuks kontrolli alla.
Mees ei salga, et esialgu polnud tal tervendajasse suurt usku. “Mis mõttes paneb jalutud käima? Naisterahvas kah veel!” naerab ta oma eelarvamuste üle ajast, mil ta – kange kui puupakk – oma tulevase imetegijaga kohtuma läks.
Gerli Laagus mäletab, et diagnoos paistis ukselt ära. “Inimene oli viltu. Kui vaagen on paigast nihkunud, pole keha raskuskese tsentris ja pinged jaotuvad ebavõrdselt. Seljas oli tugev lihaspinge, mis nihutas nimmelüli õigelt kohalt ära. Nii tekkis teatud liigutuste puhul, näiteks kummardudes, närvile surve. Valu pärast hoidis inimene end kiivas. Lihaspinge oli silmaga näha! Seda märgata pole voodoo ega raketiteadus.”
Pärast mõnda seanssi hakkas valu taanduma. “Puupakk” paindus jälle. “Ilma ravimite ja lõikuseta on see ikkagi ime,” leiab mees ning tõdeb, et kuna tänapäevase eluviisi juures ei kasuta me paljusid lihaseid, tasub enese eest hoolitseda enne, kui suur häda käes. Eriti kui põhitegevus on istumine.
Palju tegijaid, vähe spetsialiste
On siiski tähtis leida kogemustega spetsialist. “Olen kohanud palju “rikutud” inimesi. Esineb olukordi, kus tõesti ei saa inimest aidata, kuid siis tuleb seda öelda,” on Gerli Laagus veendunud. “Mõni terapeut arvab, et kui teha palju valu, on ravi õige. Pärast on inimene üleni sinine, aga sellist asja ei tohi juhtuda.”
Eestis kiropraktikuks õppida ei saa, kuid mujal maailmas küll. Gerly Truuväärt on lõpetanud USAs Palmeri Kiropraktika Kolledži kiropraktika doktori kraadiga. Gerli Laagus on erialalt massöör, kel seljataga 22 aastat praktikat ja täiendkoolitusi. Ta ei ole kiropraktik, kuid kasutab töös erinevate massaažitehnikate tugevaid manipulatsioone.
“Ma olen massöör, aga ma ei tegele ainult lihastega. Kui lihased on pehmeks muditud, aga lülisammas paigast ära, jääb asi poolikuks. On küll parem olla, kuid probleemid ei kao,” kirjeldab Gerli Laagus. “Kui lisaks aidata paika ka lülisammas, siis on täistabamus.”
Lõpetuseks nendib ta, et inimesed aktsepteerivad liiga kergelt probleeme, mis elu neile töö, sportimise või närvipinge tõttu toob. Ta soovitab mitte leppida ja otsida abi. “Oma kehas peab ennast hästi tundma.”
Mida kiropraktika ravib?
• Kiropraktiku siht on olenemata sümptomitest leida ja kaotada lülisamba talitlushäired.
• Kiropraktiline ravi koosneb selgroolülide korrigeerimisest ning pehmete kudede töötlemisest kõõluse ja sidemete vahelistes lihastes. Kui välja arvata väike vahend, aktivaator, kasutab kiropraktik ainult oma käsi.
• Kiropraktika ei ravi teatud organit, vaid korrigeerib selja- ja peaaju kommunikatsiooni. Siht on taastada organismi tasakaal, tänu millele kaovad vaevused, näiteks pea- ja seljavalud, pidev haigestumine jne.
• Tihti saadakse kiropraktilise ravi käigus abi ka muudele hädadele, sest kui organismis on taastatud tasakaal, parandab keha end ise.
Hoia oma selga!
Igas sekundis liiguvad tuhanded närviimpulsid läbi meie keha, juhtides kõiki organismis toimuvaid protsesse. Närvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju on kaetud keeruka ja liikuva luulise struktuuriga, mil nimeks selgroog. Närvid on nagu peened elektrijuhtmed, mis väljuvad selgroo avadest ning mõjutavad meie keha iga funktsiooni, iga üksikut süsteemi, organit, nääret, kude ja rakku. Sellest tulenevalt sõltub meie keha iga üksikosa tervis ja funktsioneerimine närvisüsteemi tööst.
Emotsionaalne stress (muretsemine, hirm, negatiivne mõtlemine), halb rüht, toitumine ja kahjulikud ained (alkohol, ravimid, saastatus), korduvad ja monotoonsed liigutused (koolipingis istumine, rutiinne töö) ning ka keha jaoks ebaloomulikud tegevused võivad põhjustada selgroo ebanormaalse liikuvuse ja asendi. See omakorda ärritab haavatavat närvisüsteemi ning põhjustab selle üle- või alatalitluse, tekitades ebakõlasid kõikides organites.
