40 protsenti kõikidest registreeritud haigestumistest olid viirusliku etioloogiaga. Ringlevate viiruste etioloogilise struktuuri arvestuse alusel võib öelda, et positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid gripiviirused 27,3%. Domineerivat viirust ei ole veel võimalik määrata, kuna positiivsete proovide arv on selleks liiga väike.

Umbes 72 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, enam paragripiviiruse (36,4%) ja adenoviirusega (18,2%).

Enim haigestuvad jätkuvalt kuni 5aastased lapsed.

Eelmisel nädalal laekus aga informatsioon haiglatest laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude kohta. Haiglaravi vajanud grippi haigestunud on vanemaealised patsiendid. Kuna vanemealiste patsientide haigestumine grippi on tihti seotud haigestunute laste eest hoolitsemise või nendega koosviibimisega, siis on see kaudseks viiteks tõsiasjale, et gripiviiruse levik on alanud.

Gripi situatsiooni tervikuna võib hinnata intensiivsuse alusel madalaks ja leviku osas veel piiratuks. Hooaja algusest on laboratoorselt kinnitatud grippi kümnel korral, neist üheksal korral on olnud tegu A-gripi ja ühel korral B-gripi juhuga.

Kuna gripp ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste levik on alanud, tuletab Terviseamet meelde, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Seepärast soovitab terviseamet gripileviku ajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.