Kuigi arstide poole pöördunute üldarv enam ei kasvanud, suurenes pöördujate hulgas vanemaealiste osakaal, kes olid haigestunud grippi. Haigestumus vanemaealiste inimeste seas pea kahekordistus (juurdekasv 141%), teiste vanusrühmade puhul see langes.

Kõrgema intensiivsusega haigestumiste periood kestab reeglina 5-7 nädalat, millest esimesel 2-3 nädalal haigestunute hulk kasvab kiiresti, sellele järgneb stabiliseerumine (2-3 nädalat), mille järel hakkab haigestunute koguhulk langema. Eesti on praegu haigestumuse stabiliseerumise faasis.

Raskekujulised gripijuhud

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas möödunud nädalal haiglaravi 11 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud 252 patsienti.

Veebruaris suri gripi tõttu kaks inimest vanuses 77 ja 66 eluaastat, mõlemad kuulusid riskirühmadesse.

Kokku on hooaja algusest surnud viis inimest, neist neli olid eagrupis 65 ja vanemad.

"Meie andmed pärinevad vaid kolmest haiglast, seega kogu Eestile neid üldistada ei saa," kommenteeris surmajuhtumeid Maaleht.ee-le terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Etioloogiline struktuur

Laboratoorse kinnituse said 108 gripiviirust, neist 70 olid A- ja 38 B- gripiviirus.

Kokku on hooaja algusest laboris kinnitatud grippi 647 korral, neist 372 korral on olnud tegu A- ja 275 korral B-gripi juhuga. Hetkel domineerib A-gripiviirus.

Haigestumine Euroopas (seisuga 24. 02. 2013)

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hinnatakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Belgias, Luksemburgis, Saksamaal ja Soomes; madalaks Küprosel, Poolas ja Suurbritannias. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust keskmiseks.

Kogu Euroopas ringlevad üheaegselt kolm gripi viiruse tüüpi: A-gripiviirus alatüüp A(H1N1), B-gripi viirus ja A-gripiviirus alatüüp H3N2, kuid domineerib A(H1N1)pdm09.

Kuna eelmised kolm aastat olid meil gripihooajad leebemad, siis võib kohati jääda mulje et, sel aastal on tegu millegi erakordsega. Tegelikkuses see nii pole, tegemist on klassikalise gripihooajaga.