Kongo Demokraatlikus Vabariigis registreeritud Ebola viirushaiguse haigusjuhud ei ole seotud Lääne-Aafrika puhanguga.

Kahes riigis - Senegalis ja Nigeerias on WHO kuulutanud Ebola viiruse leviku lõppenuks.

Ebola viirushaiguse Eestisse sissetoomise ja riigisisese leviku risk on käesoleval hetkel vähe tõenäoline.


Viiruse ja haiguse omadused:

- Viirus levib nakatunud (elus või surnud) inimeste vere või muude kehavedelike (nt sülg, uriin, eritised, sperma, väljaheited, rinnapiim) ja elundite kaudu. Harvadel juhtudel võib nakatumine toimuda kaitsmata seksuaalvahekorra teel meessoost haigestunuga kuni seitsme nädala jooksul pärast haigusest tervenemist.
- Ei ole leitud tõendeid viiruse levimise kohta õhu või sääskede kaudu.
- Ebola viirus ei kandu üle avalikes kohtades juhusliku kontakti kaudu inimestega, kes ei ole haiged. Ebola viirusega ei nakatuta raha puudutades, toidukaupu ostes või basseinis ujudes.
- Inimesed võivad nakatuda ka otsesel kokkupuutel elus või surnud metsloomade (nt ahvid, metsas elunevad antiloobid, nahkhiired) vere või muude kehavedelike või loomade elunditega.
- Inkubatsiooni periood on 2 - 21 päeva pärast nakatumist. Enamikul haigestunutest ilmnevad sümptomid ühe nädala jooksul pärast nakatumist.
- Ebola esmased sümptomid on palavik, lihasevalu, nõrkus, pea- ja kurguvalu, oksendamine, kõhulahtisus, seejärel lisanduvad lööve ning maksa ja neerude talitlushäired. Mõnel patsiendil võib esineda ka tugev sisemine ja välimine verejooks ning mitme elundi puudulikkus.
- Ebola viirust saab hävitada seebi, pleegitamise, päikesevalguse või kuivatamise abil. Viiruse hävitab ka viirusega saastunud rõivaste masinpesu. Päikese käes olevatel või kuivanud pindadel püsib Ebola viirus elujõulisena vaid lühikest aega. Katsed on näidanud, et madalamatel temperatuuridel püsib Ebola viirus elus pikemalt.
- Ebola viirushaiguse vastu ei ole vaktsiini ega spetsiifilist ravi.


Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskianalüüsi põhjal on Ebola-viirusnakkusesse nakatumise oht riskipiirkondades üsna väike, kui ei ole vahetut kokkupuudet nakatunud (elus või surnud) inimese või looma kehavedelikega. Nakatumine kehavedelike kaudu hõlmab ka kaitsmata seksuaalvahekorda kuni seitsme nädala jooksul pärast haigestunu tervenemist. ECDC soovitab riskipiirkondades viibimise ajal nakatumise ennetamiseks:

- hoiduda kokkupuutest sümptomaatilise haige või tema eritistega;
- hoiduda kokkupuutest surnud inimese või looma laibaga või nende eritistega saastunud pindadega;
- hoiduda kokkupuutest metsloomadega ( sh nahkhiired, ahvid, sead, okassead, antiloobid jm);
- võimalusel mitte külastada rahvarohkeid kohti;
- pesta tihti käsi;
- tarbida ainult termiliselt töödeldud liha ja piima;
- hoiduda kaitsmata seksuaalkontaktidest;
- hoolikalt pesta ja koorida enne tarbimist puu- ja köögivilju.

Riskipiirkondadest saabunutel soovitatakse jälgida oma terviseseisundit vähemalt 21 päeva jooksul pärast naasmist. Juhul, kui ilmuvad palavik, peavalu, kõhulahtisus ja nõrkus tuleb püsida kodus ja koheselt võtta ühendust arstiga mainides oma reisimist riskipiirkonda.