Eesti on maailmas üks paremini piimatootmist ja selle valmimise tehnoloogilist protsessi kontrolliv maa. (Esimesed piimaseadused võeti vastu 1920. aastatel ning juba enne II maailmasõda oli plaanis avada piimandusülikool Õisus.) Meie kliima on piisavalt ebasoodne halbade bakterite tekkeks, mistõttu on Eestis ka väga hea looduslik keskkond piima kõrgeks kvaliteediks.

2. Piim sisaldab kõiki organismi kasvamiseks vajalikke toitaineid

Piim on evolutsiooni käigus looduse poolt loodud toit, mis sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja toimimiseks vajalikke toitaineid, süsivesikuid, valke, lipiide, mineraale ning vitamiine. Piim on üks rikkalikumaid toitaineid, milles on üle 200 000 erineva komponendi.

3. Lehmapiim sisaldab asendamatuid aminohappeid

Piimavalgud, mida on lehmapiimas 3-4 %, sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid. Asendamatustest aminohapetest on piimavalkudes eriti rohkesti lüsiini, mida näiteks teraviljas, teraviljatoodetes ja pähklites esineb õige napilt.

4. Piim sisaldab immuunsüsteemile asendamatut piimasuhkrut

Piimasuhkur on hädavajalik inimese immuunsüsteemi arenguks ja keha mikrofloora reguleerimiseks. Kuna piimasuhkrut ei saa mujalt toidust, siis on väga oluline vedelate piimatoodete olemasolu toidusedelis. Siinkohal tuleb mainida, et valminud juust ei sisalda piimasuhkrut.

5. Piim on tõhus töövõime taastaja

USA spordifüsioloogide viimaste aastate uuringud näitavad, et organism taastub pärast sportlikku sooritust näiteks šokolaadipiima abil palju paremini kui spordijookidega. Põhjuseks arvatakse olevat piima tugevam toime keha glükogeenivarude taastumisele ja piima hea rasvasisaldus.

6. Piima joomine tagab terved luud

Kui kasvueas polnud toidus piisavalt mineraale, sh kaltsiumi, on mineraalide tagavara hilisemas eas väiksem ning luud on sellevõrra hapramad ja murduvad kergemini. Kuna inimene omastab toorpiimas leiduvat kaltsiumit kõige kergemini, on piim üks tõhusamaid luukoe tugevdajaid.

7. Piimatoodetel on hambaauke ennetav toime

Piimavalk koos kaltsiumi ja fosfaadiga hoiab ära hammaste kõvakudede pehmenemise, mis kaasneb sageli suhkru ületarbimisega.

Kui palju piima laps vajab, selle kohta loe SIIT

8. Taimsed „piimad” ei ole võrreldavad loomse piimaga

Seemnete ekstraktidel ei ole midagi ühist piimaga — sojapiim, kaerapiim, mandlipiim jt sisaldavad küll mõningaid toitaineid, kuid nende mitmekesisus ja kogused pole piimaga võrreldavad ning neist ei saa piima kõige väärtuslikumaid toitaineid.

9. 50 aastat tagasi piimaallergiat ei olnud

Kuna piima koostis pole tänaseni muutunud, siis võib väita, et allergia põhjuseid ei tasu otsida piimast, vaid pigem inimese organismi muutumises.

Toiduliit kutsub kõiki eestimaalasi üles jooma iga päev vähemalt kaks klaasi Eesti „valget kulda” ehk piima. Piima joomise vajalikkust on alati rõhutanud ka piimateadlane Tiiu-Maie Laht, kes esitas selle rea fakte selle kohta, mille poolest Eesti piim ja piimatooted vajalikud ja asendamatud on.

Hea valik erinevaid fakte piima kohta on välja toodud ka Toiduliidu Facebooki lehel