Uuring: suhkruga magustatud joogid on populaarsemad madalama sotsiaalmajandusliku staatusega peredes ja see on üks põhjus laste ülekaalulisuse väljakujunemisel

 (3)

Uuring: suhkruga magustatud joogid on populaarsemad madalama sotsiaalmajandusliku staatusega peredes ja see on üks põhjus laste ülekaalulisuse väljakujunemisel
Foto:Scanpix/PantherMedia

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel on Eestis 11-15-aastaste noorte seas ülekaalulised või rasvunud 16,6% poistest ja 13,6% tüdrukutest. Ülekaalulisuse kujunemisel on oluline roll ka karastusjookidel, mida tarbib igapäevaselt 8,5% Eesti poistest ja 4,6% tüdrukutest.

Tartu ülikoolis kaitstud magistritöö autor Sandra Sokmann kirjutas Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös, et kuna laste ülekaalulisus on üks tõsisemaid globaalseid rahvatervise probleeme 21. sajandil ning ligikaudu 70% ülekaalulistest noortest jäävad ka täiskasvanuna ülekaaluliseks, on väga oluline tegeleda ülekaalulisuse ennetamise ja vähendamisega laste ning noorte seas.

Sokmann kirjeldas, et ülekaalulisuse teket soodustavad mitmed tegurid kompleksselt. Üks mõjuvõimas tegur on toitumisharjumused, mille kujunemist täiskasvanud saavad suunata ja mõjutada. Sega üks väikseim, aga määravaim viis vähendada ohtu lapse ülekaalulisusele, on viia laste suhkruga magustatud jookide tarbimine miinimumini.

Magistritöö eesmärk oligi kirjeldada suhkruga magustatud jookide tarbimist ja selle seost sotsiaalmajanduslike teguritega 10-17-aastaste Eesti noorte seas. Selleks kaasas autor 379 uuritavat, kellel palus meenutada, mida nad on tarbinud 24 tunni ja viimase aasta jooksul.

Uuringust nähtus, et suhkruga magustatud jooke tarbis viimase aasta jooksul igapäevaselt 19,1% uuritavatest. Igapäevaste tarbijate osakaal oli kõrgem 14-17-aastaste noorte seas võrreldes 10-13-aastastega. Kui poisid eelistasid ennekõike maitsevett ja mahlajooki, siis tüdrukutele olid meeltmööda erinevad karastusjoogid.

Seotud lood:

Uuringust selgus, et suhkruga magustatud jookide tarbijate osakaal oli suurem noorte seas, kelle ema oli aktiivselt töötav ja keskmise haridustasemega ning kes said taskuraha, võrreldes mittetarbijate osakaaluga. Kõige suuremas koguses suhkruga magustatud jooke tarbisid noored, kelle isal oli madal haridustase või oli kodune.

„Poistel, kelle isa haridustase oli madal oli 4,85 korda suurem võimalus tarbida suhkruga magustatud jooke, kui poistel, kelle isal oli kõrgharidus. Tüdrukute puhul oli seos aga vastupidine," kirjeldas Sokmann.

Sokmann paneb lapsevanematele südamele, et ka suhkruga magustatud jookide tarbimisel kehtib hästi ütlus „Sa oled see, mida sööd", millest tulenevalt on lapsevanemate roll last tarbimisel suunata.

Loe veel

Sokmann tõdes, et suhkruga magustatud jookide tarbimine on Eestis tegelikult oluliselt laiem rahvatervise probleem, mistõttu on väga tähtis tegeleda suhkruga magustatud jookide tarbimise ennetamise ja vähendamisega varakult, vältimaks elukestva ülekaalulisuse teket ja ülekaalulisusega kaasnevate tervisekahjustuste väljakujunemist, mis kõik mõjutab elukvaliteeti.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare