Erinevates Euroopa riikides varieerub laste ööpäevane unetundide arv oluliselt, ulatudes 9–10 tunnist Eestis rohkem kui 11 tunnini Belgias. Lõuna- ja Ida-Euroopa lapsed magavad üldiselt vähem kui põhjapoolsete riikide lapsed. Neil lastel, kes magasid öösiti alla 9 tunni, oli ülekaalu tekkimise tõenäosus kaks korda suurem kui 11 tundi unehõlmas viibivatel lastel.

Rasvumist soodustavate käitumisharjumuste uurimisel leidsid teadlased, et kõige enam oli kehakaaluga seotud telerivaatamise harjumus. Praeguseks pole veel selge, kas ekraaniaja ja rasvumise vaheline tuleneb väiksemast kehalisest aktiivsusest või pigem rohkem söömisest.

Kõigis projektis osalenud riikides vaatas peaaegu pool lastest mõnikord söögiajal telerit. Rohkem telerit vaatavad lapsed tarbisid kõrgema rasva- ja eelkõige kõrgema suhkrusisaldusega toite. Seejuures ei olnud see seotud lapse isiklike maitse-eelistustega rasvaste või magusate toitude kasuks. Neil lastel, kes sisustavad oma vaba aega aktiivselt, on ekraaniaja osakaal väiksem ning nad söövad tõenäoliselt tervislikumalt.

IDEFICSi koordineeriv professor Wolfgang Ahrens soovitas: „Teleri ees söömist tuleks minimeerida ning rõhuasetus peaks olema toitainerikastel suupistetel nagu puu- ja köögiviljad. Janukustutuseks peaks esimene valik olema vesi ja muud kalorivabad joogid. Tervislike toitude ja jookide tarbimist saab ergutada, muutes need kättesaadavaks lasteaias, koolis ja kodus. Vanemad ja kasvatajad peavad teadma, et nende käitumine annab lastele olulist eeskuju.“

“Me ei tohiks süüdistada laste liigses kehakaalus üksnes nende vanemaid. Aktiivsust ja toiduvalikut mõjutab kõige enam lapsele rajatud keskkond. Mida tõhusamalt suunajad ja otsustajad, õpetajad, kasvatajad ja vanemad teevad koostööd tervisliku keskkonna loomise nimel, seda lihtsam on lastel tervislikult elama õppida,” lisas professor Ahrens.