Vaktsineerimine on päästnud rohkem elusid kui ükski teine tervishoiumeede

Euroopa on olnud üsna lähedal eesmärgile likvideerida leetrid, kuid inimeste teadmatus ja suhtumise muutus on viinud viimastel aastatel hoopis leetritesse haigestumise kasvule. Seetõttu peab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oluliseks kõikide riikide panust vaktsiin-välditavate nakkuste kõrvaldamises.

Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi 11 nakkushaiguse vastu. Nendeks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid, Haemophylius influenzae tüüp b ja 2014 aastal lisandunud rotaviirus.

Tuberkuloosi vastu vaktsineeriti 2014. aastal 95,1% lastest vanuses 0 kuni 11 kuud.

Viimase viie aasta lõikes on ilmnenud vaktsineerimistega hõlmatuse osas väike langustendents. 2014. aastal vähenes võrreldes 2013. aastaga 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega kõikide immuniseerimiskava vaktsiinidega. Hõlmatus vaktsineerimisega B-viirushepatiidi vastu moodustas 93,4%, difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi vastu - 94,5%, Haemophylius influenzae tüüp b vastu – 95,0% ning mumpsi, punetiste ja leetrite vastu - 93,4%. WHO poolne soovitus on 95%.

Kaheaastaste laste seas jäi soovituslik vaktsineerimisega hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.

Samuti on meil probleeme immuniseerimise õigeaegsusega. 2014 aastal vähenes hõlmatus esimese ja teise korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu. Hõlmatus korduvvaktsineerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 14-aastastel jääb samuti alla WHO soovituslikku taset

Vaktsineerimistest keeldumiste arv kasvas 2014. aastal eelneva aastaga võrreldes 0,2–0,3 protsendi võrra.

Esmaspäeval, 20. aprillil algav 10. Euroopa Immuniseerimise nädal keskendub seekord immuniseerimisalaste puuduste ja vajakajäämiste likvideerimisele.