Viis igapäevast asja, mida peaksid ise tegema, et sinu laps saaks kasvada vaimselt tervena


Viis igapäevast asja, mida peaksid ise tegema, et sinu laps saaks kasvada vaimselt tervena
Foto: Shutterstock

Lapsed teavad, et katki kukutud põlvele tuleb panna plaaster ja külmetuse vältimiseks tuleb piisavalt soojalt riides käia. Ometigi, kui lapsel hing on haiget saanud, ei oska ta end tihti kuidagi aidata. Sina saad aga vanemana aidata tal lapsel end paremini väljendada, ära tunda ja aktsepteerida üleskerkivaid emotsioone ja hoida end läbi selle hingeliselt tervena.

Vaimse tervise eest hoolitsemist tuleks õpetada kõigile, ka lastele. Katie Hurley, laste psühhoterapeut ja mitme raamatu autor, tõdeb: „Kunagi puutusin tööalaselt kokku ainult keskkooli- ja üliõpilastega, nüüd kohtun ma isegi 5-aastastega, keda vaevab ärevus ja liigne stress."

Kuidas suhtlevad aga enda lastega need, kes peaks seda kõige paremini oskama, ehk psühholoogid, lastearstid ning vaimse tervise eksperdid. Milliseid väärtusi nad hindavad? Nende soovitatust kerkis esile viis võimalust, kuidas aidata lastel end paremini väljendada, tunnustada oma emotsioone ja hoolitseda enda vaimse tervise eest.

'Tunnete vulkaani' meetod

Me kõik tunneme päeva jooksul väga palju erinevaid emotsioone. Kui me neid emotsioone ei väljenda, siis need kogunevad vulkaanis senikaua, kuni toimub suur vulkaanipurse, mis teeb kõigile liiga.

Seotud lood:

„Vulkaanipurse on metafoor hetkele, kui laps hakkab nutma, karjuma või muutub agressiivseks," ütleb Hurley. Paljud lapsevanemad seostavad lapse jonni käitumisprobleemiga, aga enamasti on tegemist hoopis allasurutud tunnete lõpuks pinnale kerkimisega. Just sellepärast on tähtis pidev ja avatud kommunikatsioon ning oma sisemaailma avamine.

Ole kohal

Loe veel

Vähemalt õhtul ja oma lähedaste jaoks! Erinevad uuringud kinnitavad, et liigne ekraaniaeg, arvutimängud ja sotsiaalmeedia mõjutavad laste käitumist, tuju, unereźiimi ja üleüldist tervist. Dr. Katherine Williamson, pediaater, usub, et vanemad peavad ka ise nutiseadmeid mõistlikult kasutama. See tähendab, et telefonid peaksid olema õhtusel ajal kogu perele keelatud vähemalt söögilauas ning uneajal. Ka õppides või oluliste kohustustega tegeledes võiks telefoni eemale panna, et vältida tähelepanu hajumist.

Kui sul on tööl halb päev ja sa tunned selle tõttu ka kodus end tujukana, siis ütlegi: „Mul ei olnud tööl parim päev, aga ma andsin endast parima. Ma olen praegu lihtsalt väga kurnatud."

Williamson peab oluliseks ka seda, et vanemad mõnikord lastega enda muresid ja tundeid arutaksid. See annab lastele teadmise, et neid usaldatakse ja kindluse ka ennast soovi korral avada.

Õpi lapsega rääkima

Psühholoog Rachel Busman usub, et kui laps stressirohke või tõsise vestlusteema peale näost ära vajub, siis ära ütle talle kunagi üksnes: „Ära ole pettunud." Selle asemel küsi: „Sa oled näost ära, miks nii? Mida sa mõtled?"

On ju palju parem on kuulda lapse enda käest, kuidas tal parasjagu läheb, selle asemel, et seda ise välja nuputada.

Lapsega rääkides võiks vältida väga lihtsakoelisi küsimusi stiilis „Kuidas sul koolis läks?" Sellised küsimused ei anna enamasti just kuigi informatiivseid vastuseid. Uuri hoopis, mida huvitavat laps päevasündmustest õppis või milline nägi välja ta kehalise kasvatuse tund. Detailide kohta uurimine aitab edukalt kaasa vestluse arengule.

Õpeta lapsele vaimseid tehnikaid

Mallika Chopra, spirituaalse liidri Deepak Chopra tütar, õppis mediteerima juba üheksaaastaselt. Ta on öelnud, et tegemist on kingitusega, mida ta on jaganud ka enda lastega. Armastus meditatsiooni vastu on innustanud naist kirjutama ka lastele suunatud raamatu „Just Breathe: Meditation, Mindfulness, Movement, and More". Lisaks meditatsioonile arutleb raamat ka tänulikkuse harjutuste, füüsilise aktiivsuse olulisuse, jooga ja keelekasutuse mõju üle.

Julgusta oma last päevikut pidama

Päeviku pidamine võib vähendada stressi ja aitab tegeleda ärevuse ja isegi depressiooniga. Dianne Maroney, kellel on magistrikraad psühhiaatrias, alustas aastal 2015 projektiga the Imagine Project Inc. Selle ideeks on luua lastele päevikuid eneseväljenduseks läbi kirjutamise.

Päevikutesse kirjutamine aitab erivatel vanusegruppidel (lasteaiast täiskasvanueani) paremini tulla toime stressi ja traumaga. Kirjutades tunnevad paljud lapsed end enesekindlamalt, kui otseses suhtluses. Selle tõttu saab kirjutamise kaudu laps end palju rohkem avada ja aidata täiskasvanutel end paremini mõista.

"The Imagine Project aitab lastel selgitada, mis nendega juhtunud on, olgu tegemist mure, trauma või ärevusega." ütleb Maroney. "Kirjutamine aitab oma muresid selgitada, neid mõista ja uusi positiivseid mõtteid nende asemele kirjutada. See annab lastele lootust ja lootus on asi, mida kõik inimesed vajavad. Lootuse puudumine on praeguse ühiskonna üks suurimaid muresid."

Need viis soovitust on mingil etapil vajalikud nii lastele kui vanematele - enda last saad õpetada kõige paremini just siis, kui elad ka ise nende soovituste järgi.

Allikas: huffpost.com

Podcastid
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare