1. Sa oled oma lapse kokaks igal hetkel, mil ta seda nõuab

Muidugi tuleb sul mõnikord lausa nutt peale, kui laps sinu tehtud õhtusöögist kategooriliselt keeldub ja nõuab, et teeksid talle midagi muud. Selle asemel, et hakata uut rooga valmistama, paku talle sedasama teistkordselt või võtku ta külmkapist midagi lihtsat, mille ta saab ise endale valmis teha. (Juhul kui ta on isetegemiseks veel väike, peaks kodus olema tervislik valik toiduaineid, näiteks kreeka jogurt ja lisandid vms, mida saab õhtusöögi asemel võtta.) Ja et rämpsuvõtmist ära hoida, taga see, et teie kodus midagi niisugust üldse polekski. Siis kaob ära ka vajadus selle üle vaielda, kas magusad küpsised ikka on õhtusöök või mitte.

2. Sa aitad oma last ikka veel riidesse, ehkki ta peaks sellega juba ammu ise hakkama saama

Ilmselt saabki. Aga probleemiks on kas tema liigne mugavus või sinu kanaemaroll. Kumbki pole hea variant, sest lapse iseseisvumisele ja tundele, et ta saab ise asjadega hakkama, see kaasa ei aita. Temast võib vabalt saada täiskasvanu, kes ütleb oma kolleegile või elukaaslasele, et see tema eest ta jope tooks või kadunud pabereid otsiks.

3. Oled lapse jaoks toateenijaks

Sa tahad, et kodu oleks korras ja lapsed rahul ning annad omalt poolt kõik, et see nii ka oleks. Ehk siis koristad kogu aeg nende järelt nii tuba kui söögilauda. Tegelikult on see nii sinu kui laste huvides, kui neil on omad eakohased vastutusalad. Kui oled nende teenijaks, jäävad nad terve elu sellele lootma ja seda ka nõudma, et teised nende eest kõik selle, millega nad tegeleda ei viitsi, ära teeksid, kuid elu seda enamasti ei võimalda.

4. Sa pakud koolitööde tegemisel liiga palju abi

Tegelikult piisab, kui abistad oma last esimestel kooliaastatel ja selle eesmärgiga, et aidata tal õppimise harjumust kujundada. Hiljem peaks kehtima kokkulepe, et kui ta ei oska, siis suunad teda, kuid ei tee ülesannet kunagi ära tema eest. Tal pole vaja sinu poolt kogemust, et võib elus ettetulevad rasked ülesanded kõik teiste kaela veeretada. Kuid abiküsimise julgust peab olema ja soovi ise endale asi selgeks teha samuti. Samuti näitavad uuringud, et vanematepoolne liigne abistamine õppimisel ei muuda lapse hindeid paremaks.

5. Sa sekkud oma lapse sõprussuhetesse

Jah, ühed tema sõpradest meeldivad sulle, teised jälle mitte. Ja mõnikord on sinu laps näiteks parima sõbraga tülli läinud ning sulle tundub, et tuleb tema eest see tüli ära lahendada. Mõtle hoolega enne, kui tema sõbrasuhetes oma kohtuniku ja probleemilahendaja koha sisse võtad. Kui tegemist pole just sõpradega, kes on sinu lapsele ohtlikud, lase tal pigem ise oma tüliküsimused lahendada. Suhtlusoskus, oma põhimõtete eest seismine, vabandamine ja leppimine ning lõpuks ka tülita erimeelsuste lahendamine on oskused, mis on lapse tuleviku jaoks väga olulised. Ja kõige paremini õpib ta neid asju läbi isiklike kogemuste.

6. Sa ei lase tal kogeda olukordi, mis mänguga kaasas käivad

Sa ei luba tal puu otsa ronida, sest ta võib ju alla kukkuda. Sa ei ole nõus sellega, et ta mõne loomaga sõprust otsib, sest loom võib ju küünistada või hammustada ja poni seljast võib maha ka kukkuda. Mänguväljakul tirid ta kohe alla, kui ta sinu meelest liiga kõrgele ronib ja sa keeldud talle ostmast rula ja batuuti. Lisaks sellele, et sinu lapsest kasvab niimoodi paras äpu, mõjub sinupoolne liigne lapse lapsepõlve polsterdamine tema sotsiaalsele positsioonile sõprade hulgas kindlasti halvasti. Las ta kukub ka mõnikord. Ja kui see juhtub, siis ära haletse teda ega tiri mänguplatsilt minema vaid lase tal ära nutta, puhu peale ja saada ta tagasi mängima.

7. Sa annad tema jonnile järele

Mitmel põhjusel. Sa ei taha, et ta avalikus kohas kisama pistab ja ostad talle selle asja, mida ta nõuab. Või ei taha sa olla tema silmis ebapopulaarne lapsevanem, kes oma lapse soovidest ei hooli ja sa lähed temaga viiendat korda tagasi karussellle ka siis, kui endal juba oksemaitse suus. Lapsed õpivad väga ruttu ära, et vanemad kardavad avalikus kohas häbistatud saada ja kasutavad rahva ees jonnimist just sellepärast, et see töötab. Tegelikult saad sa ju väga hästi aru, millal laps võtab tuurid üles, kuna ta on väsinud ja millal sellepärast, et ta üritab sinult midagi välja kaubelda. Kui viimasel juhul järgi annad, õpib laps seda, et saab sind sobivaid viise kasutades alati käsutada ja sa kuuletud. Tal on nüüd oma isiklik teenija. Mida sa arvad, mis omadusi ta siis täiskasvanuna oma partneris otsib? Ikka teenija omi!

8. Sa tiirled kogu aeg oma lapse ümber

Kui beebiaeg on möödas, siis mudilasele tasub juba 15-minutilisi omaetteolemisi pakkuda küll. See ergutab tema fantaasiat, iseseisvust ja usaldust maailma vastu. Maailm ei ründa, kui ema pisut eemal on. Paljud vanemad aga hoopis toetavad lapse abitust, sisendades talle, et kohe, kui ema või isa eemale läheb, võib juhtuda midagi hirmsat.

9. Sa ei ole järjekindel

"Ei" tähendab "ei"! Kui sa just sellega, et pidevalt meelt muudad ja ennast ära rääkida lased, manipulaatorit ei taha kasvatada. Samas, et sinu laps õpiks enda soove põhjendama ja valikuid selgitama, siis tuleks teda igatahes oma tahtmistest rääkima julgustada. Tal võiks olla alati võimalus hinnangute- ja hirmuvabalt oma soove esitada. Sellele võiks järgneda teievaheline arutelu, mille lõppotsuseks on "jah" või "ei". Ja sellisel juhul jääb ei paika ja enam kauplemisele ei kuulu.

10. Sa autasustad tema head käitumist asjadega

Hea käitumine peaks olema normaalne ja selle eest autasu ei anta. Vastasel juhul hakkab ta hästi käituma vaid siis, kui selle eest tasu saab. Kui laps õpib uue oskuse või saab hea hinde, siis kiida tema pingutust ja rõõmusta koos temaga saavutatu üle, mitte ära osta talle uut mänguasja. Muidu kasvatad inimest, kes ka tööl eeldab, et oma tavalisi tööülesandeid tasub teha korralikult ainult sel juhul, kui selle eest ekstra preemiat saab. Kes endale küll sellist töötajat tahaks?

Allikad: purewow. com, psychologytoday.com