10 nippi lapse lugemishuvi toetamiseks

Ole kannatlik, ära survesta ega sunni last lugema. Meelita ja muuda raamatud loomulikuks osaks elust!

1. Ümbritse laps tähtedega. Umbes viieaastaselt on laps võimeline kuulma ja eristama häälikuid. Enne seda keskenduge sellele, et ta märkaks tähti: pange kodus nähtavale kohale täheklotsid ja lasteraamatud, kirjutage õues olles lumele või liivale lapse nimi, laduge rannas kividest sõnu, lubage lapsel kodus tähti moodustada – kasvõi spagettidest!

Õhtujutt olgu sama tavaline osa lapse rutiinist kui hambapesu.

2. Mängige sõnamänge. Häälikuid õpetab hästi eristama sõnasaba-mäng, kus üks ütleb sõna ja teine jätkab sõnaga, mille alguses on eelmise sõna viimane täht: meri-isa-algus-siil. Head on ka reisimängud, kus näiteks üks ütleb: “Lähme reisile, võtame kaasa l-tähega asju.”

3. Seadke sisse igaõhtune lugemisrutiin, sama regulaarne kui hambapesu. Kui laps juba kuuleb häälikuid, võite sellele lisada kombe, et kõigepealt loeb laps raamatust olgu või ühe sõna (lause), ja siis loeb vanem õhtujutu.

4. Tehke koju sõnapurk. Laps võtab näiteks enne õhtujuttu purgist sedeli ühe sõnaga ja loeb selle ette. Hiljem võib purki kirjutada küsimusi, näiteks: “Mis sulle täna kõige rohkem meeldis?” See on alus funktsionaalsele lugemisoskusele, mis tähendab seda, et laps mõistab loetut.

5. Olge järjekindlad! Leidke aega vähemalt ühe lugemistegevuse jaoks päevas. See ei pea olema tingimata raamatu lugemine, sobib ka arvutis trükkimine, pereliikmetele kirjakese­ või poenimekirja kirjutamine, retsep­ti ettelugemine, kordamööda koomik­si lugemine.

6. Laske lapsel arvutis kirjutada. Tehke koos raamat teemal, mis lapsele meeldib. Näidake, kuidas kopeerida netist pilte, ja aidake pildiallkirjade kirjutamisel.

7. Toetu lapse huvile ja ole loov. Kui lapsele meeldivad loomad, tehke loomaaed ja kirjutage nimesildid juurde. Kui meeldib autodega mängida, pange kirja markide nimed või kirjutage juurde sildid tänavatele, kus autod sõidavad. Kui laps on avastanud kääridega lõikamise, kirjutage suurelt sõna, paluge see pooleks või tähed eraldi välja lõigata ja pärast kokku sobitada. Kui lapsele meeldib palli visata, pange rivvi ämbrikesed ja kirjutage igale peale täht või sõna. Pärast lugege kokku: milline sõna sai kõige rohkem punkte?

8. Looge kodus lugemispesa.­ Lugemispesa võiks olla muust ruumist­ riiuli või sirmiga eraldatud hea valgusega koht, kus lapsel on mõnus raamatuga tegeleda. Sättige sinna kott-tool või pehmed vaibad, asetage raamatud kaanega lapse silmade kõrgusele. Kaval on jätta õige raamat lapse jaoks lahti!

9. Küsige lugedes ja pilte vaadates häid küsimusi. Kui küsida ainult: “Mis see on?”, õpetad lapse ühesõnaliselt vastama. Kui aga uurid: “Mis sulle siin pildil meeldib? Kuhu nad sinu arvates sõidavad? Mida sina teeksid, kui oleksid nende asemel?”, saab laps harjutada jutustamisoskust.

10. Jagamatu tähelepanu. Koos lugemistegevusega paku lapsele oma jagamatut tähelepanu. Vanema täielik tähelepanu ja toetus on tõeline võluvits, mis laiendab lapse mõnutunde ka raamatutele!

Uuri ka lehti hooling.ee ja ­­lugemisyhing.ee

ESIMESED JA HEAD

5–6aastasele, kes lugemisega tutvub, sobivad raamatud, kus on vähe teksti, lühikesed sõnad, suured trükitähed, suur reavahe, suured pildid. Hea, kui kaasneb midagi avastamiseks, näiteks peidus pildid. 

“Karu-aabits”

Heiki Ernitsa, Janno Põldma, Heli Prii “Lotte aabits”

Eno Raua “Sipsik”

Andrus Kivirähki “Sirli, Siim ja saladused”, “Kaka ja kevad”

Peeter Volkonski “Karukell ja kellakaru”

Kätlin Vainola “Lift”

Jens Sigsgaardi “Palle üksi maailmas”

Tony Rossi “Ma tahan, ma tahan!”

ARMASTUSEGA, MITTE HIRMUGA

Vaata üldpilti! Kui lapsel on mingi mure, näiteks on äsja kolitud, kodus pole turva­tunnet, vaikust ega keskendumisvõimalust, siis pole tal jaksu ka raamatuid avastada. Alusta sellest, et lapse mured oleks murtud.

Koolieeliku lugemist ei tohiks pidevalt parandada sõnadega: “Ei, valesti, loe uuesti!” See kaotab lugemisisu. Kuulamisel saab eeskuju võtta näiteks lugemiskoerast (tegutseb raamatukogudes, Lastekirjanduse Keskuses jm) – tema ainult kuulab ega paranda! Kui laps mõtleb sõnalõppe välja ja jutu mõte läheb täiesti kaotsi, võid öelda: “Jaa, selle sa mõtlesid ise välja, olid ise kirjanik. Aga loe nüüd see ka ära, mida kirjanik siia kirjutas!”

Samuti pole soovitatav eelkooliealiste tekste parandada. Enamik ei eralda veel pikka ja lühikest häälikut, ka mitte sulghäälikut. Samuti ei suuda korraga kirjutada ja jälgida õigekirja. Parandage koos vaid siis, kui see on ülitähtis, näiteks­ ümbrikule aadressi kirjutades.

Küsi endalt: kas ma tahan lapsele lugemist tutvustada sellepärast, et mul on hirm, et ta ei saa muidu koolis hakkama ja on teistest kehvem? Või sellepärast, et lugeda on mõnus ja ma tahan näha lugemisrõõmu oma lapse silmades? Varjatud emotsioonidega toimetulek on vanema ülesanne nr 1 – laps tajub neid selgelt ja kui sinu ootused tõusevad paanika ja hirmu pinnalt, võtab laps need üle ja lugemine ei tekita temas positiivsust.

Kui 5–6aastane ei tunne mingit huvi lugemise vastu ja tundub, et ta ei kuule ühtki häälikut, tasub pöörduda esmalt tagasiside saamiseks oma lasteaia­rühma või eelkooli õpetaja poole. Ja kui vaja, siis ka spetsialisti poole. Üle Eesti on selleks logopeedid, Tallinnas on hea valik ka lugemisnõustaja (MTÜ Hooling või Eesti Lugemisühing).