Kui ilm on külm, tuuline ja rõske, võib inimest tabada külma ilma stress. See on üks peamisi külmetushaiguste põhjusi. Külmetus ei ole haigus, kuid see loob hea võimaluse viiruse levikuks, sest inimese vastupanuvõime on langenud. Et külm ei pääseks kehale ligi, tuleks kanda mütsi või kapuutsi ning hoida soojana käed, jalad, kael ja õlavööde. 80% sisemisest soojusest eraldub pea kaudu.

Mida teha, kui väljast tulles on külmatunne sees – judin käib kehast läbi ja soe ei tule tagasi? Kui lapsel on käed-jalad külmad? Kõige tähtsam: tuleb saada soojatunne tagasi ja ajada külmavärin välja kuumaga. Selleks sobib kuum dušš, saun, tuline jook, hõõguv ahjusuu... Külmetavad jalad tasub panna sooja vette, eriti hea on sinepivesi. Vähehaaval võiks lisada kuuma vett.

Sisemuse saab soojaks kuuma supi või teega. Toidule tasub lisada tšillit, ingverit, pipart ja/või karrit, mis sisemist tuld veelgi suurendavad. Soojatunde taastab hästi kummelitee. Külmetuse korral tekib neerudes veresoonte spasm ja veepeetus. Kasepungatee ja osaliselt ka kummeliõisikutee panevad neerud jälle normaalselt tööle.

2. Soe ja aedviljarikas toit

Talvel tasub loobuda jäätisest ja üldse külmadest toitudest-jookidest. Rohkem võiks süüa aed- ja puuvilju, mis sisaldavad vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante. Liialdada ei maksa rasvase ja magusa toidu ega toiduainetega, mis tekitavad hingamisteedes lima – piima- ja nisutoodetega. Sealihale võiks eelistada kana ja kala. Kui jõulude ajal süüa liiga palju rasvast ja magusat, valmistame ette pidulaua viirustele. Kui inimene liigub vähe ja sööb üleliia, on häiritud maksa ja neerude töö. Verre satub palju mürgiseid aineid, mis teevadki organismi viirustele vastuvõtlikuks.

Roogadesse tasub panna häid eestimaiseid taimi – küüslauku, porrulauku, sellerit, peterselli ja mädarõigast, mis tugevdavad immuunsüsteemi. Sobib ka eestimaine kurk. Lapse võileivale on soovitatav panna küüslauku koos meega.

3. Teed ja tinktuurid taimedest

Immuunsüsteemi tugevdab tee, mis sisaldab üheksavägise ja päevakübara õisi ning põdrakanepi lehti. Neid taimi ja teesegusid saab osta ka apteegist. Teed tasub juua õhtuti nii täiskasvanutel kui lastel. Pärast tee joomist võiks lusikatäie mett süüa. Mett ei maksa lisada ravimteele, sest see vähendab taime raviomadusi. Samuti ei tasu seda panna kuuma joogi sisse, sest kuumus hävitab mee kasulikud omadused.

Erakordselt maitsev ja erksa värviga tee valmib kibuvitsamarjadest ja õunakoortest. Selline tee sisaldab ohtralt vitamiine ja mineraalaineid ning sinna võib lisada ka mett. Teed tasub juua õhtul või panna selle õhtul termosesse, lasta terve öö tõmmata ja nautida hommikul.
Täiskasvanutele mõjub hästi tinktuur, mis sisaldab üht osa kasepungi ja kolme osa viina. Sel võiks lasta tõmmata kevaderoheliseks ja tarvitada 15–20 tilka päevas.
Haiguste tõrjeks sobib ka tinktuur, kus on üks punase pipra kaun, üks küüslauguküüs ja kolm osa viina. Lasta nädal seista ning siis tarvitada.

4. Kasulikud apteegitooted

Hästi tugevdab immuunsüsteemi greipi sisaldav Citrosept. Täiskasvanud võivad seda võtta päevas kuni 10, koolilapsed 5 ja pisikesed 1–2 tilka. Kasulik on 10 ravimtaime sisaldav Carmolis. Kui laps läheb kooli või lasteaeda, kus levib palju viirusi, tasub tema ninaalust määrida hommikul (aga ka õhtul) Carmolisega. See vähendab viiruse sissetungi võimalust. Carmolis korrastab hästi hingamisteid ja seda lisatakse ka tee sisse.

Ninaalust võib määrida nii hommikul kui õhtul eukalüptiõliga. Täiskasvanutele sobib ka teepuuõli, mis lastele võib olla liiga vänge. Immuunsüsteemi tugevdavad punast päevakübarat sisaldavad tooted. Lapsed võiksid kasutada imemistablette, täiskasvanud alkoholi sisaldavat ekstrakti. Sügistalvel, näiteks enne jõule, on soovitatav teha vitamiinikuur. Suured võiksid võtta polüvitamiine tablettidena, lapsed siirupina. Kui on külmetus ja viirus ründab (enesetunne on kehv, silmad kipitavad, väsimus vaevab), võib algul võtta rohkem vitamiini, näiteks C-vitamiini, et aidata organismil mobiliseeruda vastupanuks. Kui haigus on juba käes, vitamiine tarvitada ei tohi, sest need elavdavad ka viiruste tegevust.

5. Liikumine värskes õhus

Külmetushaiguste vältimiseks peaks laps olema väljas vähemalt 1,5 tundi päevas. Täiskasvanu võiks liikuda jalgsi vähemalt 3–4 kilomeetrit, vanemad inimesed 1–2 kilomeetrit. Hästi mõjuvad kepikõnd, suusatamine ja uisutamine. Õues liikumise võib asendada ujumise, kodu koristamise või muu tegevusega. Tähtis on, et koormus oleks selline, et nahk reageerib higistamisega. Gripihooajal tasub hoiduda rahvarikastest kohtadest: kaubanduskeskustest, ühistranspordist jm.

6. Jahe toaõhk

Sügistalv pole see aeg, mil peaks alustama külma veega karastamist. Küll tasub tuulutada tuba ja magada jahedama õhuga ruumis (16–17 kraadi). Samal ajal olgu tekk soe ja midagi villast külje all. Jalad peavad magades olema soojad, pea võib olla jahe.

7. Väldi stressi

Vastupanuvõimet haigustele vähendab ka stress, mis on tingitud töö-, kodu- või muudest probleemidest. Kui laps läheb esimest nädalat lasteaeda, võtab ta tekkiva stressi tõttu viirusi kergemini vastu. Sama võib juhtuda siis, kui laps läheb kooli või on tal koolis või peres probleemid: õpiraskused, kiusamine jne.

Inimesele kehale võib stressi põhjustada ka keskkond, näiteks sissehingatav õhk või joogivesi. Kindlasti on stressi vältimiseks vajalik korralik uni ja puhkus.  

KUI PÕED VIIRUSHAIGUST

• Joo palju jahedat hapukat vedelikku või sooja teed, mis puhastab ja toetab organismi. See uhab viiruse tekitatud laguained kehast välja. Lapsele võib pakkuda näiteks mustasõstra-, vaarika- või mustikajooki. Neerusid toetab hästi ravimtee, kus on kõrvenõgeselehti, kummeliõisi ja kasepungi.

• Tee kõik, et nahk hakkaks higistama. Selleks sobib näiteks vaarikavarre- või pärnaõitetee. Kui keha hakkab higistama, on haiguse seljatamiseks juba palju ära tehtud.

• Alla 38kraadist palavikku ei tasu tablettidega alandada. Suurema palaviku korral võiks kasutada paratsetamooli (sobib lastele) või aspiriini.

• Söö vähem. Laps on tark ja keeldub söömast.

• Nohust nina paneb hästi jooksma see, kui hoiad käsi 10 minutit kuumas vees. Täiskasvanud võivad algava nohu korral panna ninna küüslauku. Lastele võib sättida kaela küüslaugukee või padja peale mõned küüned.

• Köha ravimisel on üks paremaid abimehi islandi sambliku tee. Põdrasammalt ära pane keevasse vette, mis raviomadused hävitab, vaid 50–60kraadisesse vette. Lase pikalt, vähemalt 1 tund, tõmmata. Hea on ka nõmmliivatee ja täiskasvanutele luuderohu ekstrakt.

• Viirushaigust ei ravita kunagi antibiootikumidega ega anta neile hoogu juurde vitamiinidega.

• Kui haigus ei anna järele, hakkavad viiruste tekitatud põletikujäänustest elama mikroobid. Siis tekivad köha, bronhiit ja muud tõved. Sellisel juhul oleks hea loobuda piima- ja nisutoodetest. Vajalik on antibiootikumravi. Kuna antibiootikumid hävitavad soolestiku normaalset mikrofloorat, tuleks pärast ravi seda korrastada. Hästi mõjub teelusikatäis naturaalset õunaäädikat poole klaasi vee kohta igal hommikul tühja kõhu peale (lapsele natuke vähem). Seedetrakti aitavad korrastada ka aedviljatoidud ja tilliseemneõli või -tee, samuti Gefiluse tooted.

MIS ON HEA TERVIS?

Aili Paju, kes on üle 30 aasta õpetanud eestlastele terviklikku ravimist ja loodusravi, tõdeb: “Meil on rõskel ja tuulisel aastaajal palju külmetushaigusi, kuid meie loodus kasvatab ka palju taimi, mis aitavad.”

Aili Paju ise tunneb ennast vaatamata 71 eluaastale tervena. Ta liigub jalgsi, armastab aedviljatoite ning tal on hea mälu. Talle meenub seik oma tudengipõlvest. Kord haiglas praktikal olles tutvusid tudengid 84aastase patsiendiga. Vana daami naeratus oli kaunis, hambad ilusad ja terved.

Naine rääkis, et pole elus kunagi kõndinud mööda aedvilja- ja puuviljapoest ning pole eales ostnud magusat kooki. “Kõik me, tudengid, vaid ahhetasime ta jutu peale,” naerab Aili Paju. Siis lisas eakas naine: “Ma kõnnin iga päev 5–7 kilomeetrit ja olen tänu sellele olnud kogu elu terve.”

“Miks te siis haiglasse sattusite?” tundsid noored huvi. “Mulle meeldib ka saunas käia. Aga saunas sain seene varba vahele.”

“Mulle jäi vana daami jutt eluks ajaks meelde,” tõdeb Aili Paju.

Mis siis on hea tervis? “Selle tingimuseks on täisväärtuslik uni, hea isu, suurepärane mälu ja töövõime,” vastab arst. “Ja lõpuks – head suhted teiste inimestega. Tigedaks muututakse siis, kui inimese tervis, ta sisemine tasakaal ja elurütm on häiritud. Heatahtlikkus teistega suheldes ja rõõmus meel näitavad, et inimese tervis on korras.”