Appi,täid!

Silver Põld (30) mäletab oma lapsepõlvest kahte korda, kui avastas end parasiitide küüsis olevat. Esimesel korral oli ta 4–5aastane lasteaialaps ja siis leidis täid ema. Ta teadis neid otsida, kuna teistel lastel lasteaias olid ka täid. Satikatest vabanemiseks pesi ema Silveri pead hoolikalt rohelise seebiga.
Teisel korral oli Silver teismeeas, kui tuli täidega spordilaagrist. “Mul sügeles igalt poolt päevi. Lõpuks hakkasin asja lähemalt uurima ja avastasin ise tingud. Mitte küll peast. Inimene ju iseenda pähe ei näe, kui on lühikesed juuksed,” ütleb mees.
Tänaseks on Silveril endal kaks last ja vanema poja Sandri (6) laste­aiarühmas on samuti korra olnud täihoiatus. “Vaatasime lapsel pea üle ja jätsime ta seniks koju, kuni saime kasvatajalt teate, et kõigil on tõrje tehtud. Meil seekord vedas – Sandril täisid ega tinge ei olnud.”
Kuidas täid levivad?
Perearst Ingrid Alt ütleb, et tavaliselt levivad täid ühelt inimeselt teisele voodipesu, kammide, mütside ja sallide kaudu, aga ka peade kokkupuutel. Loomadelt täisid ei saa. Ka arvamus, et täid tekivad mustusest, on ekslik. Nakatuda võivad needki, kes ise on väga puhtad ja hoolsad.
Vanematel peaks alarm tööle hakkama siis, kui laps kratsib sageli pead ja kõrvataguseid. Suurematel võivad sügeleda ka muud karvadega kaetud kehapiirkonnad. Enam on täisid 3–10aastastel tüdrukutel, kes armastavad üksteisele soenguid teha, kamme ja juuksekumme vahetada.
Kui kontrollides on lapse peas satikad, võib üsna kindel olla, et tegu on täidega. Teisi peas elavaid parasiite pole.
Mis loomad nad on?
Täid toituvad verest ja söövad keskmiselt viis korda päevas. Täiskasvanud emased peatäid on ligi 3 mm pikad ja helepruunid. Emasloom elab 15–35 päeva ja jõuab selle aja jooksul muneda 100–350 täimuna ehk tingu. Need kinnituvad peanaha lähedale karva külge.
Tingud on ovaalsed, kollakasvalged või valkjad ja 1–2 mm suurused. Kammile või riietele kukkudes võivad nad elus püsida isegi kuu. Peas kooruvad tingudest uued täid nädala jooksul, jättes juuksekarvale valge kooriku, mis aja jooksul muutub hallikaks ja läiketa kestaks.
Räägitakse ka n-ö muretäidest. Arst peab seda müüdiks, kuid toob siiski seoseid. “Kui kaks inimest nakatuvad, on mures inimesel suurem tõenäosus saada rohkem täisid. Esiteks seepärast, et mures või stressis inimese kaitsevõime langeb ja nii jäävad talle täid kergemini külge. Teiseks pole inimesel, keda vaevavad mured, lihtsalt aega end kontrollida ning täid aina paljunevad,” ütleb Ingrid Alt.
Kust võib täisid “hankida”?
Täisid võib saada igaüks meist, kuid eriti aktuaalne on probleem lastekollektiivides, kus ollakse pidevalt peadpidi koos.
Ingrid Alt nendib, et tänapäevalgi on lasteaedades ja koolides täipuhanguid, nii linnas kui ka maal. “Nad ei kao siit maamunalt kuhugi,” sõnab arst. Kui perearst avastab täid, teeb ta kiirteatise Tervisekaitseametile. Kui teatiseid on ühe asutuse kohta mitu, tullakse vajaduse korral lastekollektiivi kontrollima.
Tohter ütleb, et tegu on paljuski hügieeniküsimusega. Kui lapsel on täid, tuleb teha kodus täitõrje. Samuti teavitada õpetajat, et teised rühma/klassi lapsed teeksid tõrje samal ajal. Ainult nii on võimalik parasiitidest lõplikult jagu saada. Paraku, puhtad inimesed teevadki tõrje, ent kui mõni pere ignoreerib probleemi, võivad ka kõik teised lapsed taas nakatuda.
Kuidas neist lahti saada?
Täide raviks tuleb leida apteegi käsimüügist sobiv ravim. Müügil on nii šampoone kui ka õlisid. Võrreldes kunagise rohelise seebiga on tänapäevased täivastased vahendid väga lihtsalt ja mugavalt kasutatavad ning tõhusad. “Tuleb vaid valida oma rahakotile vastav ja kiiruse poolest sobivaim vahend. Tavaliselt tuleb neid kõiki 12 tundi peas hoida,” seletab perearst Ingrid Alt.
“Tingudest need ravimid aga ei vabasta. Tingud muudavad küll värvust ja lasevad juuksekarvast kergemini lahti, kuid täimunad tuleb ikka endal hästi tiheda kammiga välja kammida. Mõned inimesed ka nopivad nad välja. Sõltub, palju neid juustes on,” lisab arst.
Kindluse mõttes tuleb täitõrjet teha kõigil pereliikmetel ning mõne aja pärast päid ja juukseid kontrollida. Korraliku tõrje juurde kuulub ka nakatunu riiete ja voodipesu küürimine pesuvahendiga 60 kraadi juures ning harjade ja kammide hoolikas puhastus. Tüdrukute patsikummid võiks asendada uutega ja vanad minema visata.
Kindlasti tuleb pöörata rõhku ka ennetustööle: õpetada lastele, et teise kammi ei kasuta ja võõrast mütsi pähe ei pane, anda laagrisse ja külla kaasa oma pesu jne. Samuti kontrollida laste päid iga natukese aja tagant, kammides need tiheda kammiga läbi.

Huvitav teada
• Inimese peatäi ei lähe loomade selga ja loomade täi ei koli inimese pähe. Ainukese koduloomana võib inimese peatäi olla sigadel.
• Inimese täi sööb verd viis korda päevas, korraga 35–45 minutit.
• Täi püsib inimese peast eemale sattudes elus 24–48 tundi. Noor täi peab saama süüa 24 tunni jooksul, muidu ta sureb.