Digipööre paneb silmad särama

Samsungi digipööre on Samsungi ja Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi algatatud projekt, mille käigus katsetab kaheksa pilootkooli tänavu sügisel digivahendeid õppetöös.

Palju on räägitud, et lapsed istuvad liialt arvutis. Kas nüüd peavad nad seda ka koolis tegema? Kas nii ei jää nad veelgi rohkem meelelahutuse lõksu?

“Oleme vanematelt kuulnud, kuidas hommikul autoga kooli sõites ei kuula lapsed enam klappidest muusikat, vaid kordavad inglise keele sõnu Quizleti või HotPotatoes rakendustega,” tõrjub pilootprojektis osaleva Pärnu Vanalinna Põhikooli õppealajuhataja Kaire Teemägi.

Kui siiani kasutasid lapsed “nutikaid” üksnes või peamiselt meelelahutuseks, siis digipöörde käigus õpivad nad rakendama neid hariduslikel eesmärkidel. “Ja kindlasti ei ole nii, et kasutame nutiseadmeid igas tunnis,” lisab Kaire Teemägi. “Tarvitame neid ainult siis, kui nende kasutegur on suurem kui paberil-pliiatsil.”

Õpilased õpetavad õpetajaid

“Lastel on digipööre ammu toimunud, meie, õpetajad, üritame nüüd järele jõuda,” sõnab Türi Põhikooli õpetaja Laine Aluoja.

Nii mõnelegi Türi kooli õpetajale tähendas digipööre seda, et alustuseks tuli õppida ise nutiseadet kasutama. Aga koolielu liigub veebi ja õpetajad peavad sellega sammu pidama. Türi Põhikoolis on näiteks igal klassil oma koduleht, koolielu sündmused on kõik veebikalendris.

Mida noorem inimene, seda enesestmõistetavamalt ta digimaailmas liikleb. Laine Aluoja sõnul on märgata vahet isegi algklassilaste ja 7.–9. klasside õpilaste vahel. “Väiksemaid vaimustab enam, kui nad saavad tunnis nutiseadmeid kasutada. Vanemad ei taha enam aktiivselt osaleda ja ootavad rohkem õpetaja juhiseid.”

Kaire Teemägi Pärnust lisab, et kui nad oma koolis uurisid, kui palju ja milliseid digiseadmeid lastel leidub, selgus üllatuslikult, et nooremad õpilased olid paremini varustatud.

Üldiselt on aga kõik lapsed digipöördest elevil. “Lapsed on vaimustuses, et õpetajad, kes kevadel veel ei lubanud nutitelefone kotist väljagi võtta, nüüd innustavad neid tarvitama,” räägib Kaire Teemägi. “Väga armas on ka vaadata, kuidas lapsed õpetavad õpetajaid.”

Digipöörde käigus õpetavad kõik kõiki, nõustub Laine Aluoja. Lisaks sellele, et õpilased õpetavad õpetajaid ja õpetajad õpilasi, õpetavad õpilased ka oma emasid-isasid. Teemägi kiidab, et suure panuse digipöördesse on andnud projektis osalevate koolide õpetajate isiklikud lapsed, kes on oma vanemaid harinud.

Kõrvale ei jää keegi

Digipöörde pilootprojekti koolide seast valitakse detsembris võitja, kellele Samsung kingib 10 000 euro eest digiseadmeid. Praegu teostatakse digipööret laste endi nutiseadmeid ja koolide arvutiklassides leiduvat kasutades.

Konguta kooli õpetaja Elin Karuoja kinnitab, et kõrvale ei jää keegi. “On lapsi, kellel pole nutiseadmeid, aga siis laename neile kooli omadest midagi või laenab õpetaja enda nutitelefoni või toimub töö rühmades.”

Elin Karuoja pole ka märganud, et tundides nutitelefonide kasutamise tõttu oleks mõni õpilane, kel “nutikat” pole, seda väga tahtma hakanud. “Mõni laps eelistabki paberi ja pliiatsiga töötada.”
Pärnu Vanalinna Põhikool sai oktoobris Elisalt kingiks 30 tahvelarvutit. “See viib meie tunnid täiesti uuele tasemele,” on Kaire Teemägi elevil.

Kõige tähtsam on olnud pilootkoolides aga WiFi leviku parandamine. Samuti tuli teha selgitustööd vanemate ja laste seas. “Vanemad muretsesid seadmete turvalisuse pärast. Nüüd oleme lastele sõnad peale lugenud, et kalleid seadmeid tuleb hoolega hoida,” räägib Teemägi.

Äpijahi päev

Suure hasardiga otsivad nii lapsed kui ka õpetajad netist uusi rakendusi, mida õppetöös kasutada. Türi koolis on korra kuus äpijahi päev. Pärnu Vanalinna koolis on kaks korda nädalas äpivahetund, mille kestel õpetajad tutvustavad üksteisele äppe, mida nad on vahepeal leidnud.
“Õpilased on väga aktiivsed uusi äppe otsima ja õpetajatele näitama. Õpetajad otsivad neid ka ise ja harivad end koolitustel,” räägib Kaire Teemägi.
Tema sõnul on õpetajate seas popid kõiksugu “drillimisprogrammid”, mille puhul õpilane näeb “nutikast” kohe oma tulemusi. Võõrkeeleõpetajad fännavad Quizleti ja HotPotatoesi rakendusi, millega saab sõnu ja lauseid korrata.
Õpetajad kiidavad rakendusi Kahoot! ja Socrative, mis võimaldavad ühendada terve klassi ja mille abil varem põlatud tunnikontrollid muutuvad põnevateks viktoriinideks. “Tunnikontrolli ajal kuvab programm viie parema õpilase nimed jooksvalt tahvlile. Õpilased tahavad väga oma nime tahvlil näha,” kirjeldab Kaire Teemägi.
Palju rakendused on ingliskeelsed, kuid õpetajate kinnitusel on laste keeleoskus valdavalt nii hea, et see pole takistus. Kusjuures digiseadmeid on võimalik kasutada igas aines. Ei ole nii, et matemaatikas on selleks rohkem võimalusi kui geograafias, võõrkeeles rohkem kui emakeeles. “Isegi kehalise kasvatuse tunni saab muuta huvitavamaks Sports Trackeri abil,” ütleb Karuoja.

Ind kasvab

“Õpilane õpib seda paremini, mida enam ta ise avastab, uurib,” tunnustab Pärnu Vanalinna Põhikooli õppealajuhataja Kaire Teemägi digipöörde kasulikkust. “Digivahendid aitavad viia rõhuasetuse klassi ees õpetamiselt õpilaste aktiivsele õppimisele. Võidavad nii õpilased kui ka õpetajad.”

Pärnu Vanalinna kool korraldas laste seas nutiseadmete kasutamise kohta ka küsitluse. 195 õpilasest 178 arvas, et digipööre on muutnud õppimise huvitavamaks; 162 õpilast arvas, et see on teinud õppimise kergemaks; 120 arvas, et digiseadmete kasutamine paneb neid tunnis rohkem pingutama, ja 108 õpilast leidis, et see on muutnud nende õpitulemusi paremaks.

Eks vahel tuleb ette ka nutiseadme väärkasutust, kui tunnis vajaliku rakendusega töötamise asemel hakatakse mänge mängima või eksitakse sotsiaalvõrgustikesse. Kuid seda juhtub ju ka traditsioonilisi õppevahendeid kasutades.

Digipöörde pilootprojekt

Sel sügisel osales Samsungi ja Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi haridustehnoloogia keskuse koolitus- ja nõustamisprojektis kaheksa kooli:
• Konguta Kool,
• Kuressaare Gümnaasium,
• Narva Soldino Gümnaasium,
• Pelgulinna Gümnaasium,
• Põltsamaa Ühisgümnaasium,
• Pärnu Vanalinna Põhikool,
• Türi Põhikool,
• Valga Vene Gümnaasium.

Pärnu Vanalinna kooli 3.b laste lemmikud

Meile meeldib kõige rohkem teha Kahoot!i keskkonnas kontrolltöid. Siis näeb tahvlilt kogu aeg, kes kui palju punkte saab, ja saame ise vigu parandada. Quizleti keskkonnas on väga hea õppida inglise keelt meile sobival ajal ja kohas. Klassis on meil kogu aeg üleval palju QR-koode, mille alla on õpetaja peitnud selliseid õppemänge, mida meil oleks praegu kasulik mängida. Kui tunnitöö valmis, mängime neid.

Koolis kasulike nutirakenduste esikümme

1. Kahoot! (kahoot.it): viktoriinide ja tunnikontrollide korraldamiseks klassis.
2. Socrative (socrative.com): kiirküsitluste ja tunnikontrollide läbiviimiseks klassis.
3. LearningApps (learningapps.org): interaktiivsete õpimängude, ristsõnade, puslede jms koostamiseks ja kasutamiseks-lahendamiseks.
4. QR Code Reader (scan.me): ruutkoodide lugeja, kasutamiseks näiteks avastusradadel, mille igas punktis on QR-koodi sisse peidetud ülesanne; ruutkoodi abil saab levitada õppematerjale.
5. Prezi (prezi.com/ipad): esitluste koostamiseks.
6. Mindomo (mindomo.com): mõistekaartide koostamiseks nii võõrkeeltes kui ka teistes ainetes.
7. GeoGebra (geogebra.org): geomeetria ja algebra mänguväljak.
8. MineAvasta (mineavasta.ee): loodusõpetuse-teemalised eestikeelsed äpid.
9. Sõnar (keelevidin.ee): eesti keele õppimiseks.
10: AppCrawlr (appcrawlr.com): uute äppide leidmiseks.
Allikas: Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli Informaatika Instituut