1. Suvalised esemed ehk kõik, mis kätte satub

Kõige tavalisem viis lapse rahustamiseks ja põnevuse pakkumiseks algab tavaliselt lausega „Näe, vaata, mis see on?”, samal ajal annad lapsele kätte pastaka, tehes sealjuures võimalikult suured silmad ja üllatunud näoilme. Korraks see isegi töötab, kuid õige pea hakkab lapsel igav. Kui autot just Mary Poppinsi põhjatu kotisisuga võrrelda ei saa, lülitutakse peatselt jonnirežiimile tagasi. Samuti ei ole kunagi soovitav lapsele anda ettejuhtuvaid esemeid, mille katki minemine võiks teile midagi tähendada — pärast uute päikeseprillide väänatud sangu, tuli suvaliste esemete taktika maha matta.

2. Mänguasjad

Järgmine kord katsetasime lemmikmänguasjadega, milleks olid plastmassist ämblikmees ja punane mudelauto Ferrari. Tulemus oli umbes samalaadne nagu eelmisel korral, sest tüdimus kipub kiiresti peale tulema. Eriti sellepärast, et mudelautoga ei saa aknaäärest kaugemale „sõita”. Ka ämblikmees peab maailma päästmisega auto parempoolsel tagaistmel tegelema. Lõpuks visati ämblikmees ja uhke Ferrari autopõrandale ja ka selle katse võis lõppenuks lugeda.

3. „Ostame bensiinijaamast kommi”

Tavaliselt teeme pika sõidu käigus vähemalt ühe (pissi)peatuse. Bensiinijaama ostuletid panevad lapse silmad särama — kommid on ju kõigi laste lemmikud. Niisiis aitab kompvekkide ostmine mõneks ajaks rahulikult sõita. Jõudsime abikaasaga aga kiiresti järeldusele, et kui me iga kord bensiinijaamast oma lapsele kommi hakkame ostma, seisame tõenäoliselt olukorra ees, kus meie laps ei tee varsti enam kommipoel ja bensiinijaamal vahet. Lisaks sellele ei ole suure hulga maiustuste söömine hammastele kasulik ja autoga sõitmine ei tohiks mingil juhul võrduda kommi saamisega.

4. Entel Tentel trika trei

Kolasin ideede leiutamiseks ka erinevates internetifoorumites, kus kogenud vanemad jagasid oma nippe lastelaulude teemal. Otsustasin ka ise seda varianti proovida, kuid enne oli vaja ületada üks oluline takistus — minu gängstaräppi kuulava abikaasa kategooriline “EI”. Et seni polnud ükski variant meile olulist tulemust andnud, ei jäänud ka temale muud varianti kui nõustuda. Alustasimegi oma nädalavahetuse sõitu teiste sõnul „vana hea” Entel Tentel trika trei plaadiga. Robertil oli sellest ausalt öeldes kama kaks. Ilmselt seetõttu, et meil ei olegi kunagi lastelaulude plaat kodus või mujal mänginud. Pererahu mõttes me rohkem plaati kasutanud ei ole.

5. Nutikas telefon

Enamasti ei saa lapse kätte telefoni usaldada. Väikesed sellid on nii kavalad, et telefonilukk neid ei peata. Kõige tavalisemal juhul suudab Robert tuttavatele umbes kümme umbkeelset sõnumit laiali saata. Ükskord oli isegi suudetud valida võhivõõras number ning jaole saades sain proua pensionäri käest veel sugeda, et oma lapsele niiviisi telefoni kätte olin andnud.

Katsetasin aga telefonis (Samsung Galaxy S5) spetsiaalset lastele mõeldud režiimi. Tuleb tunnistada, et esmapilgul olin umbusklik nii telefonirakenduse kui ka vidina lapse kätte andmise suhtes. Mäletate ehk veel, et ämblikmees ja Ferrari lõpetasid autopõrandal. Robertis tekitas põnevust rakenduse sisu — sellega saab pildistada, joonistada ja isegi heli salvestada ning pärast oma laulurepertuaare lindistusena kuulata. Samuti saab mänge telefoni juurde laadida, millega on võimalik vältida tüdimuse tekkimist. Ja mis kõige olulisem — umbkeelsed sõnumid ja telefonikõned jäävad olemata, sest aktiveerides režiimi ei tööta telefonil ükski muu nupp ning ta ei pääse telefoni teistesse osadesse kolama. Peab tunnistama, et telefon aitas meil jonnipunnist kõige tõhusamalt võitu saada ja kogu sõidu vältel ei tekkinud vajadust isegi bensiinijaamas peatust teha.

Kokkuvõtteks ei saa muidugi nutitelefon igal võimalikul jonnihetkel lapse poole söösta. Kes muretsema hakkab, et laps liigselt nutitelefonis mängib, saab tegelikult kehtestada ka seadetest päevalimiidi. Kindlasti tasub seda proovida, vähemalt neil, kel jonnipunnist jagu saamiseks ideid napib!